Vestmik

et Minevik 3   »   ja 過去形 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [八十三]

83 [Yasomi]

過去形 3

[kako katachi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
helistama 電話する 電話する 電話する 電話する 電話する 0
d-n-a----u denwa suru d-n-a s-r- ---------- denwa suru
Ma helistasin. 電話した 。 電話した 。 電話した 。 電話した 。 電話した 。 0
den-- -h-ta. denwa shita. d-n-a s-i-a- ------------ denwa shita.
Ma olin terve selle aja telefonil. ずっと 電話していた 。 ずっと 電話していた 。 ずっと 電話していた 。 ずっと 電話していた 。 ずっと 電話していた 。 0
zu-t--d-----shi----ta. zutto denwa shite ita. z-t-o d-n-a s-i-e i-a- ---------------------- zutto denwa shite ita.
küsima 質問する 質問する 質問する 質問する 質問する 0
sh---u-o--suru shitsumon suru s-i-s-m-n s-r- -------------- shitsumon suru
Ma küsisin. 質問した 。 質問した 。 質問した 。 質問した 。 質問した 。 0
s---sum--------. shitsumon shita. s-i-s-m-n s-i-a- ---------------- shitsumon shita.
Ma olen alati küsinud. いつも 質問した 。 いつも 質問した 。 いつも 質問した 。 いつも 質問した 。 いつも 質問した 。 0
i-su---s--t--m-n sh--a. itsumo shitsumon shita. i-s-m- s-i-s-m-n s-i-a- ----------------------- itsumo shitsumon shita.
jutustama 語る 語る 語る 語る 語る 0
k-t-ru kataru k-t-r- ------ kataru
Ma jutustasin. 語った 。 語った 。 語った 。 語った 。 語った 。 0
kat-t--. katatta. k-t-t-a- -------- katatta.
Ma jutustasin terve loo ära. お話 すべてを 語った 。 お話 すべてを 語った 。 お話 すべてを 語った 。 お話 すべてを 語った 。 お話 すべてを 語った 。 0
o-an--hi-s--e-e-- ka---t-. ohanashi subete o katatta. o-a-a-h- s-b-t- o k-t-t-a- -------------------------- ohanashi subete o katatta.
õppima 学ぶ 学ぶ 学ぶ 学ぶ 学ぶ 0
manabu manabu m-n-b- ------ manabu
Ma õppisin. 学んだ 。 学んだ 。 学んだ 。 学んだ 。 学んだ 。 0
m-na--a. mananda. m-n-n-a- -------- mananda.
Ma õppisin terve õhtu. 一晩中 勉強した 。 一晩中 勉強した 。 一晩中 勉強した 。 一晩中 勉強した 。 一晩中 勉強した 。 0
h-----n-ū-b--ky- sh-ta. hitobanjū benkyō shita. h-t-b-n-ū b-n-y- s-i-a- ----------------------- hitobanjū benkyō shita.
töötama 働く 働く 働く 働く 働く 0
h--a---u hataraku h-t-r-k- -------- hataraku
Ma töötasin. 働いた 。 働いた 。 働いた 。 働いた 。 働いた 。 0
hatar--ta. hataraita. h-t-r-i-a- ---------- hataraita.
Ma töötasin terve päeva. 一日中 働いた 。 一日中 働いた 。 一日中 働いた 。 一日中 働いた 。 一日中 働いた 。 0
i----i-h--ū--atar-i--. ichinichijū hataraita. i-h-n-c-i-ū h-t-r-i-a- ---------------------- ichinichijū hataraita.
sööma 食べる 食べる 食べる 食べる 食べる 0
t--eru taberu t-b-r- ------ taberu
Ma sõin. 食べた 。 食べた 。 食べた 。 食べた 。 食べた 。 0
tab---. tabeta. t-b-t-. ------- tabeta.
Ma sõin kogu toidu ära. 料理を 全部 食べた 。 料理を 全部 食べた 。 料理を 全部 食べた 。 料理を 全部 食べた 。 料理を 全部 食べた 。 0
r-ō---o-ze-b- t-b--a. ryōri o zenbu tabeta. r-ō-i o z-n-u t-b-t-. --------------------- ryōri o zenbu tabeta.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!