Vestmik

et Minevik 3   »   hy Past tense 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ութանասուներեք]

83 [ut’anasunerek’]

Past tense 3

[ants’yal 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
helistama զ-նգ-հար-լ զանգահարել զ-ն-ա-ա-ե- ---------- զանգահարել 0
zan-a---el zangaharel z-n-a-a-e- ---------- zangaharel
Ma helistasin. Ե--զա-գահ-րել է-: Ես զանգահարել էի: Ե- զ-ն-ա-ա-ե- է-: ----------------- Ես զանգահարել էի: 0
Yes z-ng---r-l -i Yes zangaharel ei Y-s z-n-a-a-e- e- ----------------- Yes zangaharel ei
Ma olin terve selle aja telefonil. Ես-մ- ամ-ո-ջ ժ-մ--ա- զ----հա--ւ--էի: Ես մի ամբողջ ժամանակ զանգահարում էի: Ե- մ- ա-բ-ղ- ժ-մ-ն-կ զ-ն-ա-ա-ո-մ է-: ------------------------------------ Ես մի ամբողջ ժամանակ զանգահարում էի: 0
Y---m---mbogh--z----n-k -a-gah--u- -i Yes mi amboghj zhamanak zangaharum ei Y-s m- a-b-g-j z-a-a-a- z-n-a-a-u- e- ------------------------------------- Yes mi amboghj zhamanak zangaharum ei
küsima հա-ց--լ հարցնել հ-ր-ն-լ ------- հարցնել 0
har-s’nel harts’nel h-r-s-n-l --------- harts’nel
Ma küsisin. Ես -արցրե--է-: Ես հարցրել էի: Ե- հ-ր-ր-լ է-: -------------- Ես հարցրել էի: 0
Y-s ha-ts--el-ei Yes harts’rel ei Y-s h-r-s-r-l e- ---------------- Yes harts’rel ei
Ma olen alati küsinud. Ե- միշ--հ-րցր-- -ի: Ես միշտ հարցրել էի: Ե- մ-շ- հ-ր-ր-լ է-: ------------------- Ես միշտ հարցրել էի: 0
Ye---i--t harts--el ei Yes misht harts’rel ei Y-s m-s-t h-r-s-r-l e- ---------------------- Yes misht harts’rel ei
jutustama պ-տ-ել պատմել պ-տ-ե- ------ պատմել 0
p-tmel patmel p-t-e- ------ patmel
Ma jutustasin. Ե--պ-տմել է-: Ես պատմել էի: Ե- պ-տ-ե- է-: ------------- Ես պատմել էի: 0
Y-- p-tmel-ei Yes patmel ei Y-s p-t-e- e- ------------- Yes patmel ei
Ma jutustasin terve loo ära. Ես-ա--ո-ջ պա-մ-ւթ--ւն- -ա---լ է-: Ես ամբողջ պատմությունը պատմել էի: Ե- ա-բ-ղ- պ-տ-ո-թ-ո-ն- պ-տ-ե- է-: --------------------------------- Ես ամբողջ պատմությունը պատմել էի: 0
Ye--a-bo-h-----m--’y--- pa-m-l--i Yes amboghj patmut’yuny patmel ei Y-s a-b-g-j p-t-u-’-u-y p-t-e- e- --------------------------------- Yes amboghj patmut’yuny patmel ei
õppima սովո--լ սովորել ս-վ-ր-լ ------- սովորել 0
sov-r-l sovorel s-v-r-l ------- sovorel
Ma õppisin. Ես սովո-ե- էի: Ես սովորել էի: Ե- ս-վ-ր-լ է-: -------------- Ես սովորել էի: 0
Ye- so------ei Yes sovorel ei Y-s s-v-r-l e- -------------- Yes sovorel ei
Ma õppisin terve õhtu. Ես-ա-բող- եր--ո սով-ր-- է-: Ես ամբողջ երեկո սովորել էի: Ե- ա-բ-ղ- ե-ե-ո ս-վ-ր-լ է-: --------------------------- Ես ամբողջ երեկո սովորել էի: 0
Y-- ----ghj y-re-o----orel -i Yes amboghj yereko sovorel ei Y-s a-b-g-j y-r-k- s-v-r-l e- ----------------------------- Yes amboghj yereko sovorel ei
töötama աշխ-տել աշխատել ա-խ-տ-լ ------- աշխատել 0
ashkhat-l ashkhatel a-h-h-t-l --------- ashkhatel
Ma töötasin. Ե- աշխատե--է-: Ես աշխատել էի: Ե- ա-խ-տ-լ է-: -------------- Ես աշխատել էի: 0
Y---a--k-at-l ei Yes ashkhatel ei Y-s a-h-h-t-l e- ---------------- Yes ashkhatel ei
Ma töötasin terve päeva. Ես--մբողջ օրը ա-խ-տ-- է-: Ես ամբողջ օրը աշխատել էի: Ե- ա-բ-ղ- օ-ը ա-խ-տ-լ է-: ------------------------- Ես ամբողջ օրը աշխատել էի: 0
Y-s ---o-h--or- as--h--el-ei Yes amboghj ory ashkhatel ei Y-s a-b-g-j o-y a-h-h-t-l e- ---------------------------- Yes amboghj ory ashkhatel ei
sööma ու--լ ուտել ո-տ-լ ----- ուտել 0
utel utel u-e- ---- utel
Ma sõin. Ես -ե-----մ: Ես կերել եմ: Ե- կ-ր-լ ե-: ------------ Ես կերել եմ: 0
Ye--ker---yem Yes kerel yem Y-s k-r-l y-m ------------- Yes kerel yem
Ma sõin kogu toidu ära. Ես-ա----ջ ------ք--կե--լ-ե-: Ես ամբողջ ուտելիքը կերել եմ: Ե- ա-բ-ղ- ո-տ-լ-ք- կ-ր-լ ե-: ---------------------------- Ես ամբողջ ուտելիքը կերել եմ: 0
Ye- a--og-- ut-l-k-y --r-l --m Yes amboghj utelik’y kerel yem Y-s a-b-g-j u-e-i-’- k-r-l y-m ------------------------------ Yes amboghj utelik’y kerel yem

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!