Vestmik

et Minevik 3   »   ka წარსული 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ოთხმოცდასამი]

83 [otkhmotsdasami]

წარსული 3

[ts'arsuli 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gruusia Mängi Rohkem
helistama ტ-ლ--ონ-ე----ეკვა ტელეფონზე დარეკვა ტ-ლ-ფ-ნ-ე დ-რ-კ-ა ----------------- ტელეფონზე დარეკვა 0
t'-lepo-ze-d---k-va t'eleponze darek'va t-e-e-o-z- d-r-k-v- ------------------- t'eleponze darek'va
Ma helistasin. დ--რეკე. დავრეკე. დ-ვ-ე-ე- -------- დავრეკე. 0
da-re-'-. davrek'e. d-v-e-'-. --------- davrek'e.
Ma olin terve selle aja telefonil. სულ ტელეფონზ--ვლა-არ-კ-ბდ-. სულ ტელეფონზე ვლაპარაკობდი. ს-ლ ტ-ლ-ფ-ნ-ე ვ-ა-ა-ა-ო-დ-. --------------------------- სულ ტელეფონზე ვლაპარაკობდი. 0
s-- t--l--o-ze ----'----'obdi. sul t'eleponze vlap'arak'obdi. s-l t-e-e-o-z- v-a-'-r-k-o-d-. ------------------------------ sul t'eleponze vlap'arak'obdi.
küsima შე-ი-ხვა შეკითხვა შ-კ-თ-ვ- -------- შეკითხვა 0
sh-k----hva shek'itkhva s-e-'-t-h-a ----------- shek'itkhva
Ma küsisin. ვიკ---ე. ვიკითხე. ვ-კ-თ-ე- -------- ვიკითხე. 0
v-k'itk--. vik'itkhe. v-k-i-k-e- ---------- vik'itkhe.
Ma olen alati küsinud. სულ-ვ-ითხ-ლ-ბ--. სულ ვკითხულობდი. ს-ლ ვ-ი-ხ-ლ-ბ-ი- ---------------- სულ ვკითხულობდი. 0
s-l--k--t-h-l--d-. sul vk'itkhulobdi. s-l v-'-t-h-l-b-i- ------------------ sul vk'itkhulobdi.
jutustama თხ---ა თხრობა თ-რ-ბ- ------ თხრობა 0
tk-r--a tkhroba t-h-o-a ------- tkhroba
Ma jutustasin. მ--ყ--ი. მოვყევი. მ-ვ-ე-ი- -------- მოვყევი. 0
m--q--i. movqevi. m-v-e-i- -------- movqevi.
Ma jutustasin terve loo ära. ს-ლ -ყ-ე---ი. სულ ვყვებოდი. ს-ლ ვ-ვ-ბ-დ-. ------------- სულ ვყვებოდი. 0
s-l-vqv-bo--. sul vqvebodi. s-l v-v-b-d-. ------------- sul vqvebodi.
õppima ს----ა სწავლა ს-ა-ლ- ------ სწავლა 0
sts--vla sts'avla s-s-a-l- -------- sts'avla
Ma õppisin. ვ--წა---. ვისწავლე. ვ-ს-ა-ლ-. --------- ვისწავლე. 0
vis-s'a--e. vists'avle. v-s-s-a-l-. ----------- vists'avle.
Ma õppisin terve õhtu. მთელი ---ამ- -ს--ვლ---ი. მთელი საღამო ვსწავლობდი. მ-ე-ი ს-ღ-მ- ვ-წ-ვ-ო-დ-. ------------------------ მთელი საღამო ვსწავლობდი. 0
m-e---sagh-m- vsts-avlo---. mteli saghamo vsts'avlobdi. m-e-i s-g-a-o v-t-'-v-o-d-. --------------------------- mteli saghamo vsts'avlobdi.
töötama მუშ---ა მუშაობა მ-შ-ო-ა ------- მუშაობა 0
m--ha--a mushaoba m-s-a-b- -------- mushaoba
Ma töötasin. ვ--უშა-ე. ვიმუშავე. ვ-მ-შ-ვ-. --------- ვიმუშავე. 0
v---s-av-. vimushave. v-m-s-a-e- ---------- vimushave.
Ma töötasin terve päeva. მთელი-დ-ე --მ--ა-ე. მთელი დღე ვიმუშავე. მ-ე-ი დ-ე ვ-მ-შ-ვ-. ------------------- მთელი დღე ვიმუშავე. 0
mt-l----h- vi--s-a--. mteli dghe vimushave. m-e-i d-h- v-m-s-a-e- --------------------- mteli dghe vimushave.
sööma ჭა-ა ჭამა ჭ-მ- ---- ჭამა 0
ch'a-a ch'ama c-'-m- ------ ch'ama
Ma sõin. ვ-ამე. ვჭამე. ვ-ა-ე- ------ ვჭამე. 0
vc--a-e. vch'ame. v-h-a-e- -------- vch'ame.
Ma sõin kogu toidu ära. საჭმ-----უ- --ვჭ--ე. საჭმელი სულ შევჭამე. ს-ჭ-ე-ი ს-ლ შ-ვ-ა-ე- -------------------- საჭმელი სულ შევჭამე. 0
s-c-'-el- s---s---ch'a--. sach'meli sul shevch'ame. s-c-'-e-i s-l s-e-c-'-m-. ------------------------- sach'meli sul shevch'ame.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!