Vestmik

et Minevik 3   »   he ‫עבר 3‬

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

‫83 [שמונים ושלוש]‬

83 [shmonim w\'shalosh]

‫עבר 3‬

[avar 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti heebrea Mängi Rohkem
helistama ‫לט---‬ ‫לטלפן‬ ‫-ט-פ-‬ ------- ‫לטלפן‬ 0
l--al-en l'talfen l-t-l-e- -------- l'talfen
Ma helistasin. ‫-נ- -ל-נ-י-‬ ‫אני טלפנתי.‬ ‫-נ- ט-פ-ת-.- ------------- ‫אני טלפנתי.‬ 0
an- -i--an-i. ani tilfanti. a-i t-l-a-t-. ------------- ani tilfanti.
Ma olin terve selle aja telefonil. ‫-- --מ- -----י-‬ ‫כל הזמן טלפנתי.‬ ‫-ל ה-מ- ט-פ-ת-.- ----------------- ‫כל הזמן טלפנתי.‬ 0
kol---zma- ti--anti. kol hazman tilfanti. k-l h-z-a- t-l-a-t-. -------------------- kol hazman tilfanti.
küsima ‫לש---‬ ‫לשאול‬ ‫-ש-ו-‬ ------- ‫לשאול‬ 0
l-s-'-l lish'ol l-s-'-l ------- lish'ol
Ma küsisin. ‫אנ--שאל-י.‬ ‫אני שאלתי.‬ ‫-נ- ש-ל-י-‬ ------------ ‫אני שאלתי.‬ 0
an- s-a'a-t-. ani sha'alti. a-i s-a-a-t-. ------------- ani sha'alti.
Ma olen alati küsinud. ‫ת----ש-לת-.‬ ‫תמיד שאלתי.‬ ‫-מ-ד ש-ל-י-‬ ------------- ‫תמיד שאלתי.‬ 0
t-m-- s-a'a--i. tamid sha'alti. t-m-d s-a-a-t-. --------------- tamid sha'alti.
jutustama ‫ל--ר‬ ‫לספר‬ ‫-ס-ר- ------ ‫לספר‬ 0
l-s---r lesaper l-s-p-r ------- lesaper
Ma jutustasin. ‫--- סי--ת--‬ ‫אני סיפרתי.‬ ‫-נ- ס-פ-ת-.- ------------- ‫אני סיפרתי.‬ 0
an---ip---i. ani siparti. a-i s-p-r-i- ------------ ani siparti.
Ma jutustasin terve loo ära. ‫---ר-- את ----סי-ו-.‬ ‫סיפרתי את כל הסיפור.‬ ‫-י-ר-י א- כ- ה-י-ו-.- ---------------------- ‫סיפרתי את כל הסיפור.‬ 0
si--r-- ----ol -a--p-r. siparti et kol hasipur. s-p-r-i e- k-l h-s-p-r- ----------------------- siparti et kol hasipur.
õppima ‫לל--ד‬ ‫ללמוד‬ ‫-ל-ו-‬ ------- ‫ללמוד‬ 0
l---od lilmod l-l-o- ------ lilmod
Ma õppisin. ‫-ני -מד--.‬ ‫אני למדתי.‬ ‫-נ- ל-ד-י-‬ ------------ ‫אני למדתי.‬ 0
a-i -a-a--t-. ani lamadeti. a-i l-m-d-t-. ------------- ani lamadeti.
Ma õppisin terve õhtu. ‫ל---י -ל-ה-ר--‬ ‫למדתי כל הערב.‬ ‫-מ-ת- כ- ה-ר-.- ---------------- ‫למדתי כל הערב.‬ 0
lamad-t--k-l ha'e-e-. lamadeti kol ha'erev. l-m-d-t- k-l h-'-r-v- --------------------- lamadeti kol ha'erev.
töötama ‫ל---ד‬ ‫לעבוד‬ ‫-ע-ו-‬ ------- ‫לעבוד‬ 0
la-av-d la'avod l-'-v-d ------- la'avod
Ma töötasin. ‫א-י-עב--י.‬ ‫אני עבדתי.‬ ‫-נ- ע-ד-י-‬ ------------ ‫אני עבדתי.‬ 0
ani-a--deti. ani avadeti. a-i a-a-e-i- ------------ ani avadeti.
Ma töötasin terve päeva. ‫--ד---כל-הי-ם-‬ ‫עבדתי כל היום.‬ ‫-ב-ת- כ- ה-ו-.- ---------------- ‫עבדתי כל היום.‬ 0
av-det- -o--ha-om. avadeti kol hayom. a-a-e-i k-l h-y-m- ------------------ avadeti kol hayom.
sööma ‫ל-כו-‬ ‫לאכול‬ ‫-א-ו-‬ ------- ‫לאכול‬ 0
le'-k--l le'ekhol l-'-k-o- -------- le'ekhol
Ma sõin. ‫--- אכל---‬ ‫אני אכלתי.‬ ‫-נ- א-ל-י-‬ ------------ ‫אני אכלתי.‬ 0
a---akh-lti. ani akhalti. a-i a-h-l-i- ------------ ani akhalti.
Ma sõin kogu toidu ära. ‫-כל-- -- כ----ו--.‬ ‫אכלתי את כל האוכל.‬ ‫-כ-ת- א- כ- ה-ו-ל-‬ -------------------- ‫אכלתי את כל האוכל.‬ 0
ak--l----- k-- ha'okhe-. akhalti et kol ha'okhel. a-h-l-i e- k-l h-'-k-e-. ------------------------ akhalti et kol ha'okhel.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!