Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   eo Subfrazoj kun ke 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [naŭdek unu]

Subfrazoj kun ke 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. L- -e--ro e--e --ibo-i--s-morg-ŭ. La vetero eble pliboniĝos morgaŭ. L- v-t-r- e-l- p-i-o-i-o- m-r-a-. --------------------------------- La vetero eble pliboniĝos morgaŭ. 0
Kust te teate seda? D--ki--vi-sc--s t---? De kie vi scias tion? D- k-e v- s-i-s t-o-? --------------------- De kie vi scias tion? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Mi-e-p-r-------i p-ibo----s. Mi esperas ke ĝi pliboniĝos. M- e-p-r-s k- ĝ- p-i-o-i-o-. ---------------------------- Mi esperas ke ĝi pliboniĝos. 0
Ta tuleb päris kindlalt. Li ce--e-v---s. Li certe venos. L- c-r-e v-n-s- --------------- Li certe venos. 0
On see kindel? Ĉu -io -er-as? Ĉu tio certas? Ĉ- t-o c-r-a-? -------------- Ĉu tio certas? 0
Ma tean, et ta tuleb. M- -ci-- -e -i-v-n--. Mi scias ke li venos. M- s-i-s k- l- v-n-s- --------------------- Mi scias ke li venos. 0
Ta helistab kindlasti. L--ce----v---s. Li certe vokos. L- c-r-e v-k-s- --------------- Li certe vokos. 0
Tõesti? Ĉ------? Ĉu vere? Ĉ- v-r-? -------- Ĉu vere? 0
Ma arvan, et ta helistab. Mi--red---ke l---oko-. Mi kredas ke li vokos. M- k-e-a- k- l- v-k-s- ---------------------- Mi kredas ke li vokos. 0
See vein on kindlasti vana. La --no-c--t--m-l----s. La vino certe malnovas. L- v-n- c-r-e m-l-o-a-. ----------------------- La vino certe malnovas. 0
Teate te seda kindlalt? Ĉu vi--erta---r- ---? Ĉu vi certas pri tio? Ĉ- v- c-r-a- p-i t-o- --------------------- Ĉu vi certas pri tio? 0
Ma pakun, et see on vana. Mi-s-----s k- ĝi --ln-v--. Mi supozas ke ĝi malnovas. M- s-p-z-s k- ĝ- m-l-o-a-. -------------------------- Mi supozas ke ĝi malnovas. 0
Meie ülemus näeb hea välja. N-a-e--ro ---a--e--as. Nia estro belaspektas. N-a e-t-o b-l-s-e-t-s- ---------------------- Nia estro belaspektas. 0
Arvate? Ĉu -i-op---a---io-? Ĉu vi opinias tion? Ĉ- v- o-i-i-s t-o-? ------------------- Ĉu vi opinias tion? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. M--eĉ-o-i-i---ke-----re-be-a-p---as. Mi eĉ opinias ke li tre belaspektas. M- e- o-i-i-s k- l- t-e b-l-s-e-t-s- ------------------------------------ Mi eĉ opinias ke li tre belaspektas. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. L---st-- cer-e h---- -o------non. La estro certe havas koramikinon. L- e-t-o c-r-e h-v-s k-r-m-k-n-n- --------------------------------- La estro certe havas koramikinon. 0
Arvate tõesti? Ĉu--i-v-r-----d-- ti-n? Ĉu vi vere kredas tion? Ĉ- v- v-r- k-e-a- t-o-? ----------------------- Ĉu vi vere kredas tion? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. J--e-las-ke--i---v---k-----kino-. Ja eblas ke li havas koramikinon. J- e-l-s k- l- h-v-s k-r-m-k-n-n- --------------------------------- Ja eblas ke li havas koramikinon. 0

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!