Vestmik

et Omadussõnad 1   »   eo Adjektivoj 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [sepdek ok]

Adjektivoj 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
vana naine m--j--- ---i-o maljuna virino m-l-u-a v-r-n- -------------- maljuna virino 0
paks naine di-a-v--i-o dika virino d-k- v-r-n- ----------- dika virino 0
uudishimulik naine sc-v-le-- v----o scivolema virino s-i-o-e-a v-r-n- ---------------- scivolema virino 0
uus auto n-va----o nova aŭto n-v- a-t- --------- nova aŭto 0
kiire auto ra-id- -ŭ-o rapida aŭto r-p-d- a-t- ----------- rapida aŭto 0
mugav auto k-mfo-ta-a-to komforta aŭto k-m-o-t- a-t- ------------- komforta aŭto 0
sinine kleit b-ua-v--to blua vesto b-u- v-s-o ---------- blua vesto 0
punane kleit ru-a ----o ruĝa vesto r-ĝ- v-s-o ---------- ruĝa vesto 0
roheline kleit ve--a-ve--o verda vesto v-r-a v-s-o ----------- verda vesto 0
must kott ni-r-----o nigra sako n-g-a s-k- ---------- nigra sako 0
pruun kott brun- -ako bruna sako b-u-a s-k- ---------- bruna sako 0
valge kott b-a--a sako blanka sako b-a-k- s-k- ----------- blanka sako 0
toredad inimesed s-m-a---- h---j simpatiaj homoj s-m-a-i-j h-m-j --------------- simpatiaj homoj 0
viisakad inimesed ĝenti-a--hom-j ĝentilaj homoj ĝ-n-i-a- h-m-j -------------- ĝentilaj homoj 0
huvitavad inimesed int---sa---o--j interesaj homoj i-t-r-s-j h-m-j --------------- interesaj homoj 0
armsad lapsed a-i---j -nf--oj amindaj infanoj a-i-d-j i-f-n-j --------------- amindaj infanoj 0
ulakad lapsed i-p--t-n--ta---n--n-j impertinentaj infanoj i-p-r-i-e-t-j i-f-n-j --------------------- impertinentaj infanoj 0
head lapsed afab----------j afablaj infanoj a-a-l-j i-f-n-j --------------- afablaj infanoj 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...