eesti » inglise UK   Arsti juures


57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

-

57 [fifty-seven]

At the doctor

57 [viiskümmend seitse]

Arsti juures

-

57 [fifty-seven]

At the doctor

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Mul on aeg arsti juures. I h--- a d------- a----------.
Mu aeg on kella kümneks. I h--- t-- a---------- a- t-- o------.
Kuidas on teie nimi? Wh-- i- y--- n---?
   
Palun võtke ootetoas istet. Pl---- t--- a s--- i- t-- w------ r---.
Arst tuleb kohe. Th- d----- i- o- h-- w--.
Kus te kindlustatud olete? Wh-- i-------- c------ d- y-- b----- t-?
   
Mis saan ma teie heaks teha? Wh-- c-- I d- f-- y--?
On teil valud? Do y-- h--- a-- p---?
Kus teil valutab? Wh--- d--- i- h---?
   
Mul on pidevalt seljavalud. I a----- h--- b--- p---.
Mul on tihti peavalud. I o---- h--- h--------.
Mul on mõnikord kõhuvalud. I s-------- h--- s------ a----.
   
Võtke palun ülakeha paljaks! Re---- y--- t--!
Heitke palun voodile! Li- d--- o- t-- e-------- t----.
Vererõhk on korras. Yo-- b---- p------- i- o---.
   
Ma teen teile süsti. I w--- g--- y-- a- i--------.
Ma annan teile tablette. I w--- g--- y-- s--- p----.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti. I a- g----- y-- a p----------- f-- t-- p-------.
   

Pikad sõnad, lühikesed sõnad

Sõna pikkus sõltub selle sisu informatiivsusest. Nii väidab üks Ameerikas tehtud uuring. Teadlased hindasid kümne erineva Euroopa keele sõnu. Seda tehti arvuti abiga. Arvuti analüüsis erinevaid sõnu vastava programmiga. Valemi abil arvutati sõnade sisu informatiivsust. Tulemused olid selged. Mida lühem on sõna, seda vähem on selles teavet. Huvitaval kombel kasutame me lühemaid sõnu rohkem kui pikki. Põhjus võib peituda keele tõhususes. Kui me räägime, keskendume me kõige olulisemale. Seega vähese sisuga sõnad ei pea olema pikad. See tagab, et me ei kuluta liiga palju aega ebaolulistele asjadele.

Pikkuse ja sisu vastastikkusel sõltuvusel on veel üks eelis. Nii jääb lause informatiivne sisu alati samaks. See tähendab, et me ütleme teatud aja jooksul samas mahus teavet. Näiteks saame me kasutada vaid mõnda pikka sõna. Aga lühikesi sõnu saame me kasutada palju rohkem. See ei ole tähtis, millised sõnad me valime: informatiivne sisu jääb samaks. Selle tulemusena on meie kõnel järjepidev rütm. Ja nii on kuulajal meid lihtsam jälgida. Kui informatsiooni hulk pidevalt muutuks, oleks seda raske hoomata. Kuulajad ei suudaks meie kõnega kohaneda. Seega arusaamine muutuks raskendatuks. Seega, kes tahab end võimalikult hästi arusaadavaks teha, peaks kasutama lühikesi sõnu. Sest lühikesi sõnu on lihtsam mõista kui pikki. Niisiis järgi põhimõtet: Keep It Short and Simple! (tõlge: Räägi lihtsalt ja lühidalt!) Kokkuvõtvalt KISS!

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub _______ keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt.

Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. _______ keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!