Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   es Preguntas – Pretérito 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [ochenta y seis]

Preguntas – Pretérito 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? ¿Q-- c------ t- p------? ¿Qué corbata te pusiste?
Millise auto sa ostsid? ¿Q-- c---- t- h-- c-------? ¿Qué coche te has comprado?
Millise ajalehe sa tellisid? ¿A q-- p-------- t- h-- s-------? ¿A qué periódico te has suscrito?
Keda te nägite? ¿A q---- h- v---- (u----)? ¿A quién ha visto (usted)?
Kellega te kohtusite? ¿A q---- s- h- e--------- (u----)? ¿A quién se ha encontrado (usted)?
Kelle te ära tundsite? ¿A q---- h- r--------- (u----)? ¿A quién ha reconocido (usted)?
Millal te ärkasite? ¿A q-- h--- s- h- l-------- (u----)? ¿A qué hora se ha levantado (usted)?
Millal te alustasite? ¿A q-- h--- h- e------- (u----)? ¿A qué hora ha empezado (usted)?
Millal te lõpetasite? ¿A q-- h--- h- t--------? ¿A qué hora ha terminado?
Miks te ärkasite? ¿P-- q-- s- h- d--------- (u----)? ¿Por qué se ha despertado (usted)?
Miks te õpetajaks hakkasite? ¿P-- q-- s- h--- (u----) m------? ¿Por qué se hizo (usted) maestro?
Miks te takso võtsite? ¿P-- q-- h- c----- / t----- (a-.) (u----) u- t---? ¿Por qué ha cogido / tomado (am.) (usted) un taxi?
Kust te tulite? ¿D- d---- h- v----- (u----)? ¿De dónde ha venido (usted)?
Kuhu te läksite? ¿A d---- h- i-- (u----)? ¿A dónde ha ido (usted)?
Kus te olite? ¿D---- h- e----- (u----)? ¿Dónde ha estado (usted)?
Keda sa aitasid? ¿A q---- h-- a------? ¿A quién has ayudado?
Kellele sa kirjutasid? ¿A q---- l- h-- e------? ¿A quién le has escrito?
Kellele sa vastasid? ¿A q---- l- h-- r--------- / c---------? ¿A quién le has respondido / contestado?

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...