Vestmik

et midagi pidama   »   es deber hacer algo

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [setenta y dos]

deber hacer algo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
pidama d-b-r d---- d-b-r ----- deber
Ma pean kirja ära saatma. (--) -e-- e---ar--- c-rta. (--- d--- e----- l- c----- (-o- d-b- e-v-a- l- c-r-a- -------------------------- (Yo) debo enviar la carta.
Ma pean hotellile maksma. Deb- p--ar e- h--e-. D--- p---- e- h----- D-b- p-g-r e- h-t-l- -------------------- Debo pagar el hotel.
Sa pead varakult tõusma. Debes l-v--t-rt--pron-o. D---- l--------- p------ D-b-s l-v-n-a-t- p-o-t-. ------------------------ Debes levantarte pronto.
Sa pead palju töötama. Debes -----jar-much-. D---- t------- m----- D-b-s t-a-a-a- m-c-o- --------------------- Debes trabajar mucho.
Sa pead täpne olema. D---- --r-p-nt-a-. D---- s-- p------- D-b-s s-r p-n-u-l- ------------------ Debes ser puntual.
Ta peab tankima. (Él) -eb--r----t-r. (--- d--- r-------- (-l- d-b- r-p-s-a-. ------------------- (Él) debe repostar.
Ta peab autot parandama. Deb- ---a--r el----h-. D--- r------ e- c----- D-b- r-p-r-r e- c-c-e- ---------------------- Debe reparar el coche.
Ta peab autot pesema. D-b- lav-r-el-coc--. D--- l---- e- c----- D-b- l-v-r e- c-c-e- -------------------- Debe lavar el coche.
Ta peab sisseoste tegema. (El--- de-e -r-d-----p---. (----- d--- i- d- c------- (-l-a- d-b- i- d- c-m-r-s- -------------------------- (Ella) debe ir de compras.
Ta peab korterit puhastama. D-be l--p-a-------so. D--- l------ e- p---- D-b- l-m-i-r e- p-s-. --------------------- Debe limpiar el piso.
Ta peab pesu ära pesema. D--- --v---la r-p-. D--- l---- l- r---- D-b- l-v-r l- r-p-. ------------------- Debe lavar la ropa.
Me peame kohe kooli minema. (N-s-tro- /-a---deb--o--i--a--a--s---la e--e-ui-a. (-------- /---- d------ i- a l- e------ e--------- (-o-o-r-s /-a-) d-b-m-s i- a l- e-c-e-a e-s-g-i-a- -------------------------------------------------- (Nosotros /-as) debemos ir a la escuela enseguida.
Me peame kohe tööle minema. Deb--o- i- -l---a-ajo e-s-guida. D------ i- a- t------ e--------- D-b-m-s i- a- t-a-a-o e-s-g-i-a- -------------------------------- Debemos ir al trabajo enseguida.
Me peame kohe arsti juurde minema. D-b---s -- al méd--- enseg-i--. D------ i- a- m----- e--------- D-b-m-s i- a- m-d-c- e-s-g-i-a- ------------------------------- Debemos ir al médico enseguida.
Te peate bussi ootama. (V---tr-s /-------b-i---sp-ra- ----el --tobú-. (-------- /---- d----- e------ p-- e- a------- (-o-o-r-s /-a-) d-b-i- e-p-r-r p-r e- a-t-b-s- ---------------------------------------------- (Vosotros /-as) debéis esperar por el autobús.
Te peate rongi ootama. De---s es-erar --- -l t--n. D----- e------ p-- e- t---- D-b-i- e-p-r-r p-r e- t-e-. --------------------------- Debéis esperar por el tren.
Te peate taksot ootama. D-béi--e---r-r--or e---a--. D----- e------ p-- e- t---- D-b-i- e-p-r-r p-r e- t-x-. --------------------------- Debéis esperar por el taxi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...