Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   es dar explicaciones 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [setenta y siete]

dar explicaciones 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? ¿-o--q-- -- se--ome (---e-- -l -a----? ¿--- q-- n- s- c--- (------ e- p------ ¿-o- q-é n- s- c-m- (-s-e-) e- p-s-e-? -------------------------------------- ¿Por qué no se come (usted) el pastel?
Ma pean alla võtma. Te-g- qu- a--l-----. T---- q-- a--------- T-n-o q-e a-e-g-z-r- -------------------- Tengo que adelgazar.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. No--e--omo -l-pas--- -or--e-de-o-a-el--z--. N- m- c--- e- p----- p----- d--- a--------- N- m- c-m- e- p-s-e- p-r-u- d-b- a-e-g-z-r- ------------------------------------------- No me como el pastel porque debo adelgazar.
Miks te õlut ei joo? ¿--- qu---o-se--om- (us-ed---a-c-rv-z-? ¿--- q-- n- s- t--- (------ l- c------- ¿-o- q-é n- s- t-m- (-s-e-) l- c-r-e-a- --------------------------------------- ¿Por qué no se toma (usted) la cerveza?
Ma pean veel sõitma. A-n de----on--c-r. A-- d--- c-------- A-n d-b- c-n-u-i-. ------------------ Aún debo conducir.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N------- -om- p---u- a-- te--o q-e----ducir. N- m- l- t--- p----- a-- t---- q-- c-------- N- m- l- t-m- p-r-u- a-n t-n-o q-e c-n-u-i-. -------------------------------------------- No me la tomo porque aún tengo que conducir.
Miks sa kohvi ei joo? ¿-or --------e tom-- el----- -t--? ¿--- q-- n- t- t---- e- c--- (---- ¿-o- q-é n- t- t-m-s e- c-f- (-ú-? ---------------------------------- ¿Por qué no te tomas el café (tú)?
See on külm. E--á ----. E--- f---- E-t- f-í-. ---------- Está frío.
Ma ei joo seda, sest see on külm. No -e-l--tomo-porque e-t- f-í-. N- m- l- t--- p----- e--- f---- N- m- l- t-m- p-r-u- e-t- f-í-. ------------------------------- No me lo tomo porque está frío.
Miks sa teed ei joo? ¿P-r --é n--te-t-ma- -l-té? ¿--- q-- n- t- t---- e- t-- ¿-o- q-é n- t- t-m-s e- t-? --------------------------- ¿Por qué no te tomas el té?
Mul ei ole suhkrut. N- --n---a-ú-a-. N- t---- a------ N- t-n-o a-ú-a-. ---------------- No tengo azúcar.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. N- m- -o -----p-rq-e ---t--g- --ú--r. N- m- l- t--- p----- n- t---- a------ N- m- l- t-m- p-r-u- n- t-n-o a-ú-a-. ------------------------------------- No me lo tomo porque no tengo azúcar.
Miks te suppi ei söö? ¿--r--ué -- -e--o-a--ust-d) ------a? ¿--- q-- n- s- t--- (------ l- s---- ¿-o- q-é n- s- t-m- (-s-e-) l- s-p-? ------------------------------------ ¿Por qué no se toma (usted) la sopa?
Ma ei tellinud seda. No la--e-p---d-. N- l- h- p------ N- l- h- p-d-d-. ---------------- No la he pedido.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. No -e--- c-mo---r--- n------e --did-. N- m- l- c--- p----- n- l- h- p------ N- m- l- c-m- p-r-u- n- l- h- p-d-d-. ------------------------------------- No me la como porque no la he pedido.
Miks te liha ei söö? ¿--r---é-no--e----e---s--d) ----a--e? ¿--- q-- n- s- c--- (------ l- c----- ¿-o- q-é n- s- c-m- (-s-e-) l- c-r-e- ------------------------------------- ¿Por qué no se come (usted) la carne?
Ma olen taimetoitlane. So- ve--t--ia-o ---. S-- v---------- /--- S-y v-g-t-r-a-o /-a- -------------------- Soy vegetariano /-a.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. No--- -a --m--p-rq----o----ge--r---o ---. N- m- l- c--- p----- s-- v---------- /--- N- m- l- c-m- p-r-u- s-y v-g-t-r-a-o /-a- ----------------------------------------- No me la como porque soy vegetariano /-a.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...