Vestmik

et Tuttavaks saama   »   uk Знайомство

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [три]

3 [try]

Знайомство

[Znay̆omstvo]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Tere! Приві-! Привіт! П-и-і-! ------- Привіт! 0
P--v-t! Pryvit! P-y-i-! ------- Pryvit!
Tere päevast! Доб---- -н-! Доброго дня! Д-б-о-о д-я- ------------ Доброго дня! 0
Dobr--- ---a! Dobroho dnya! D-b-o-o d-y-! ------------- Dobroho dnya!
Kuidas läheb? Як -прави? Як справи? Я- с-р-в-? ---------- Як справи? 0
Y-k ---a-y? Yak spravy? Y-k s-r-v-? ----------- Yak spravy?
Tulete te Euroopast? В------роп-? Ви з Європи? В- з Є-р-п-? ------------ Ви з Європи? 0
Vy-z--e-ropy? Vy z Yevropy? V- z Y-v-o-y- ------------- Vy z Yevropy?
Tulete te Ameerikast? В- з-Америк-? Ви з Америки? В- з А-е-и-и- ------------- Ви з Америки? 0
Vy z-Amer---? Vy z Ameryky? V- z A-e-y-y- ------------- Vy z Ameryky?
Tulete te Aasiast? В--з А-і-? Ви з Азії? В- з А-і-? ---------- Ви з Азії? 0
Vy---A---̈? Vy z Azii-? V- z A-i-̈- ----------- Vy z Aziï?
Millises hotellis te peatute? У-я-ом- -от-л--Ви-прожива-т-? У якому готелі Ви проживаєте? У я-о-у г-т-л- В- п-о-и-а-т-? ----------------------------- У якому готелі Ви проживаєте? 0
U----o---h---l--Vy-pro----a--t-? U yakomu hoteli Vy prozhyvayete? U y-k-m- h-t-l- V- p-o-h-v-y-t-? -------------------------------- U yakomu hoteli Vy prozhyvayete?
Kui kaua te siin juba olete? Я--д-вг--В- вж-----? Як довго Ви вже тут? Я- д-в-о В- в-е т-т- -------------------- Як довго Ви вже тут? 0
Yak-d-vho Vy vz-e----? Yak dovho Vy vzhe tut? Y-k d-v-o V- v-h- t-t- ---------------------- Yak dovho Vy vzhe tut?
Kui kauaks te jääte? Як н--о-г--Ви -ал-шає-е-я? Як надовго Ви залишаєтеся? Я- н-д-в-о В- з-л-ш-є-е-я- -------------------------- Як надовго Ви залишаєтеся? 0
Yak-n----h--Vy--al-s-a--t-sy-? Yak nadovho Vy zalyshayetesya? Y-k n-d-v-o V- z-l-s-a-e-e-y-? ------------------------------ Yak nadovho Vy zalyshayetesya?
Kas teile meeldib siin? Ч- -одоб-ється В-м-ту-? Чи подобається Вам тут? Ч- п-д-б-є-ь-я В-м т-т- ----------------------- Чи подобається Вам тут? 0
Chy------aye--s-a V-m t-t? Chy podobayetʹsya Vam tut? C-y p-d-b-y-t-s-a V-m t-t- -------------------------- Chy podobayetʹsya Vam tut?
Olete te siin puhkusel? Ви ту- у -і---ст--? Ви тут у відпустці? В- т-т у в-д-у-т-і- ------------------- Ви тут у відпустці? 0
V--tut-u------s-ts-? Vy tut u vidpusttsi? V- t-t u v-d-u-t-s-? -------------------- Vy tut u vidpusttsi?
Külastage mind kunagi! В--в-да--е--ен-! Відвідайте мене! В-д-і-а-т- м-н-! ---------------- Відвідайте мене! 0
V-dvi-----e-m-n-! Vidviday-te mene! V-d-i-a-̆-e m-n-! ----------------- Vidviday̆te mene!
Siin on minu aadress. Ос--м-я-адрес-. Ось моя адреса. О-ь м-я а-р-с-. --------------- Ось моя адреса. 0
O-ʹ--oy- a-----. Osʹ moya adresa. O-ʹ m-y- a-r-s-. ---------------- Osʹ moya adresa.
Kas näeme homme? M----б--им-ся ---тр-? Mи побачимося завтра? M- п-б-ч-м-с- з-в-р-? --------------------- Mи побачимося завтра? 0
My p---chy-os-- za---a? My pobachymosya zavtra? M- p-b-c-y-o-y- z-v-r-? ----------------------- My pobachymosya zavtra?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. На -аль, я--ж--щ--ь---п-ан-в-- --з-п---ув-ла. На жаль, я вже щось запланував / запланувала. Н- ж-л-, я в-е щ-с- з-п-а-у-а- / з-п-а-у-а-а- --------------------------------------------- На жаль, я вже щось запланував / запланувала. 0
Na --alʹ--ya --he-s--hosʹ ----a-u-av-/--a-l-n--al-. Na zhalʹ, ya vzhe shchosʹ zaplanuvav / zaplanuvala. N- z-a-ʹ- y- v-h- s-c-o-ʹ z-p-a-u-a- / z-p-a-u-a-a- --------------------------------------------------- Na zhalʹ, ya vzhe shchosʹ zaplanuvav / zaplanuvala.
Hüvasti! Б----те! Бувайте! Б-в-й-е- -------- Бувайте! 0
B-va-̆-e! Buvay-te! B-v-y-t-! --------- Buvay̆te!
Nägemiseni! До-по-аче-ня! До побачення! Д- п-б-ч-н-я- ------------- До побачення! 0
Do -o---h----a! Do pobachennya! D- p-b-c-e-n-a- --------------- Do pobachennya!
Varsti näeme! До--у---ічі! До зустрічі! Д- з-с-р-ч-! ------------ До зустрічі! 0
D---u--r---i! Do zustrichi! D- z-s-r-c-i- ------------- Do zustrichi!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!