Vestmik

et Nädalapäevad   »   sr Дани у седмици

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [девет]

9 [devet]

Дани у седмици

[Dani u nedelji]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
esmaspäev По-ед-љ-к Понедељак П-н-д-љ-к --------- Понедељак 0
Pon------k Ponedeljak P-n-d-l-a- ---------- Ponedeljak
teisipäev У-о--к Уторак У-о-а- ------ Уторак 0
U-or-k Utorak U-o-a- ------ Utorak
kolmapäev Ср-да Среда С-е-а ----- Среда 0
Sreda Sreda S-e-a ----- Sreda
neljapäev Четврт-к Четвртак Ч-т-р-а- -------- Четвртак 0
Če---t-k Četvrtak Č-t-r-a- -------- Četvrtak
reede П--ак Петак П-т-к ----- Петак 0
Pet-k Petak P-t-k ----- Petak
laupäev С--ота Субота С-б-т- ------ Субота 0
S---ta Subota S-b-t- ------ Subota
pühapäev Не---а Недеља Н-д-љ- ------ Недеља 0
Ned-lja Nedelja N-d-l-a ------- Nedelja
nädal Не---а Недеља Н-д-љ- ------ Недеља 0
N-de-ja Nedelja N-d-l-a ------- Nedelja
esmaspäevast pühapäevani о- п----ељка д-----е-е од понедељка до недеље о- п-н-д-љ-а д- н-д-љ- ---------------------- од понедељка до недеље 0
o- ---e--ljka--o--e----e od ponedeljka do nedelje o- p-n-d-l-k- d- n-d-l-e ------------------------ od ponedeljka do nedelje
Esimene päev on esmaspäev. П-ви--а- -е по-еде-ак. Први дан је понедељак. П-в- д-н ј- п-н-д-љ-к- ---------------------- Први дан је понедељак. 0
P--i -a- -e--one-e--ak. Prvi dan je ponedeljak. P-v- d-n j- p-n-d-l-a-. ----------------------- Prvi dan je ponedeljak.
Teine päev on teisipäev. Др--и------е --о--к. Други дан је уторак. Д-у-и д-н ј- у-о-а-. -------------------- Други дан је уторак. 0
Dru-- -a--j---t-rak. Drugi dan je utorak. D-u-i d-n j- u-o-a-. -------------------- Drugi dan je utorak.
Kolmas päev on kolmapäev. Т-ећ--д-н ј---р--а. Трећи дан је среда. Т-е-и д-н ј- с-е-а- ------------------- Трећи дан је среда. 0
Trec-i -a- -e s-eda. Trec-i dan je sreda. T-e-́- d-n j- s-e-a- -------------------- Treći dan je sreda.
Neljas päev on neljapäev. Че-врти-д-н--- ---врт--. Четврти дан је четвртак. Ч-т-р-и д-н ј- ч-т-р-а-. ------------------------ Четврти дан је четвртак. 0
Četvrt--d-n -e-če-vrt-k. Četvrti dan je četvrtak. Č-t-r-i d-n j- č-t-r-a-. ------------------------ Četvrti dan je četvrtak.
Viies päev on reede. П--и-дан--е-п-т--. Пети дан је петак. П-т- д-н ј- п-т-к- ------------------ Пети дан је петак. 0
Pet--da---e-p---k. Peti dan je petak. P-t- d-n j- p-t-k- ------------------ Peti dan je petak.
Kuues päev on laupäev. Шест- ----је----о-а. Шести дан је субота. Ш-с-и д-н ј- с-б-т-. -------------------- Шести дан је субота. 0
Š--ti---n--- -ubo-a. Šesti dan je subota. Š-s-i d-n j- s-b-t-. -------------------- Šesti dan je subota.
Seitsmes päev on pühapäev. С---и д-- ---н--е--. Седми дан је недеља. С-д-и д-н ј- н-д-љ-. -------------------- Седми дан је недеља. 0
S--mi -a--j- n--e-j-. Sedmi dan je nedelja. S-d-i d-n j- n-d-l-a- --------------------- Sedmi dan je nedelja.
Nädalas on seitse päeva. С----ца-им- ----м д---. Седмица има седам дана. С-д-и-а и-а с-д-м д-н-. ----------------------- Седмица има седам дана. 0
S-dm--a-i-------- d-na. Sedmica ima sedam dana. S-d-i-a i-a s-d-m d-n-. ----------------------- Sedmica ima sedam dana.
Me töötame ainult viis päeva. М- ---им- --м- -е- -а--. Ми радимо само пет дана. М- р-д-м- с-м- п-т д-н-. ------------------------ Ми радимо само пет дана. 0
M- -ad----s----p---dan-. Mi radimo samo pet dana. M- r-d-m- s-m- p-t d-n-. ------------------------ Mi radimo samo pet dana.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!