Vestmik

et Nädalapäevad   »   de Wochentage

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [neun]

Wochentage

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
esmaspäev d-- -ontag d__ M_____ d-r M-n-a- ---------- der Montag 0
teisipäev d---D---stag d__ D_______ d-r D-e-s-a- ------------ der Dienstag 0
kolmapäev de- Mi--wo-h d__ M_______ d-r M-t-w-c- ------------ der Mittwoch 0
neljapäev d-- -on---stag d__ D_________ d-r D-n-e-s-a- -------------- der Donnerstag 0
reede de- -re--ag d__ F______ d-r F-e-t-g ----------- der Freitag 0
laupäev de---amstag d__ S______ d-r S-m-t-g ----------- der Samstag 0
pühapäev d-r---n-tag d__ S______ d-r S-n-t-g ----------- der Sonntag 0
nädal d-e-W--he d__ W____ d-e W-c-e --------- die Woche 0
esmaspäevast pühapäevani v-- M--ta- b-- So----g v__ M_____ b__ S______ v-n M-n-a- b-s S-n-t-g ---------------------- von Montag bis Sonntag 0
Esimene päev on esmaspäev. De- --s-e--ag-i---M---a-. D__ e____ T__ i__ M______ D-r e-s-e T-g i-t M-n-a-. ------------------------- Der erste Tag ist Montag. 0
Teine päev on teisipäev. D-- z----e--a- --t --ens--g. D__ z_____ T__ i__ D________ D-r z-e-t- T-g i-t D-e-s-a-. ---------------------------- Der zweite Tag ist Dienstag. 0
Kolmas päev on kolmapäev. Der drit-e--a--ist -itt-oc-. D__ d_____ T__ i__ M________ D-r d-i-t- T-g i-t M-t-w-c-. ---------------------------- Der dritte Tag ist Mittwoch. 0
Neljas päev on neljapäev. De---ierte---- -st --nner--a-. D__ v_____ T__ i__ D__________ D-r v-e-t- T-g i-t D-n-e-s-a-. ------------------------------ Der vierte Tag ist Donnerstag. 0
Viies päev on reede. D-r-fünf-e T---i-- Fr--tag. D__ f_____ T__ i__ F_______ D-r f-n-t- T-g i-t F-e-t-g- --------------------------- Der fünfte Tag ist Freitag. 0
Kuues päev on laupäev. D----e--st- T-g--s- -am---g. D__ s______ T__ i__ S_______ D-r s-c-s-e T-g i-t S-m-t-g- ---------------------------- Der sechste Tag ist Samstag. 0
Seitsmes päev on pühapäev. D----iebte--ag-i-t--o---ag. D__ s_____ T__ i__ S_______ D-r s-e-t- T-g i-t S-n-t-g- --------------------------- Der siebte Tag ist Sonntag. 0
Nädalas on seitse päeva. D---Wo-he -a--s-ebe---ag-. D__ W____ h__ s_____ T____ D-e W-c-e h-t s-e-e- T-g-. -------------------------- Die Woche hat sieben Tage. 0
Me töötame ainult viis päeva. Wir arb-i-en--u- --n--Tag-. W__ a_______ n__ f___ T____ W-r a-b-i-e- n-r f-n- T-g-. --------------------------- Wir arbeiten nur fünf Tage. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!