Vestmik

et Small Talk 3   »   cs Konverzace 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [dvacet dva]

Konverzace 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? K----t-? Kouříte? K-u-í-e- -------- Kouříte? 0
Varem jah. D-íve--n-. Dříve ano. D-í-e a-o- ---------- Dříve ano. 0
Aga enam ma ei suitseta. Al--teď-----ek-u--m. Ale teď už nekouřím. A-e t-ď u- n-k-u-í-. -------------------- Ale teď už nekouřím. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? V-d--vám--že-k----m? Vadí vám, že kouřím? V-d- v-m- ž- k-u-í-? -------------------- Vadí vám, že kouřím? 0
Ei, absoluutselt mitte. Ne, vůbec -e. Ne, vůbec ne. N-, v-b-c n-. ------------- Ne, vůbec ne. 0
See ei häiri mind. To m-----ad-. To mi nevadí. T- m- n-v-d-. ------------- To mi nevadí. 0
Joote te midagi? Dá-e-si-něc- --p---? Dáte si něco k pití? D-t- s- n-c- k p-t-? -------------------- Dáte si něco k pití? 0
Üks konjak? D-te--- k--ak? Dáte si koňak? D-t- s- k-ň-k- -------------- Dáte si koňak? 0
Ei, pigem üks õlu. Ne,-ra-ěji-----. Ne, raději pivo. N-, r-d-j- p-v-. ---------------- Ne, raději pivo. 0
Reisite te palju? C--t-j----ho--ě? Cestujete hodně? C-s-u-e-e h-d-ě- ---------------- Cestujete hodně? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. An-, ----inou--ez-ím ---sl--eb---ce-ty. Ano, většinou jezdím na služební cesty. A-o- v-t-i-o- j-z-í- n- s-u-e-n- c-s-y- --------------------------------------- Ano, většinou jezdím na služební cesty. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. A-e -e- -sm--na-dov--e-é. Ale teď jsme na dovolené. A-e t-ď j-m- n- d-v-l-n-. ------------------------- Ale teď jsme na dovolené. 0
On alles kuumus! To ------ ve-r-! To je ale vedro! T- j- a-e v-d-o- ---------------- To je ale vedro! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. A-o--dn-s----o--avd- h-r--. Ano, dnes je opravdu horko. A-o- d-e- j- o-r-v-u h-r-o- --------------------------- Ano, dnes je opravdu horko. 0
Lähme rõdule. P--ďm--n- ---kó-. Pojďme na balkón. P-j-m- n- b-l-ó-. ----------------- Pojďme na balkón. 0
Homme on siin pidu. Z-tr---a---bude--á--y. Zítra tady bude párty. Z-t-a t-d- b-d- p-r-y- ---------------------- Zítra tady bude párty. 0
Tulete te ka? Př--dete -aké? Přijdete také? P-i-d-t- t-k-? -------------- Přijdete také? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. An-,--sm----k----z--n-. Ano, jsme také pozváni. A-o- j-m- t-k- p-z-á-i- ----------------------- Ano, jsme také pozváni. 0

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...