Vestmik

et Määrsõnad   »   cs Příslovce

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Příslovce

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi už j-dn---– je-tě---k-y už jednou – ještě nikdy u- j-d-o- – j-š-ě n-k-y ----------------------- už jednou – ještě nikdy 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Byl---a--ste-u- --kdy---B--lí-ě? Byl / a jste už někdy v Berlíně? B-l / a j-t- u- n-k-y v B-r-í-ě- -------------------------------- Byl / a jste už někdy v Berlíně? 0
Ei, mitte kunagi. N-----ště--i-d-. Ne, ještě nikdy. N-, j-š-ě n-k-y- ---------------- Ne, ještě nikdy. 0
keegi – mitte keegi někd- ---ikdo někdo – nikdo n-k-o – n-k-o ------------- někdo – nikdo 0
Tunnete te siin kedagi? Z-á-e--a-- něko--? Znáte tady někoho? Z-á-e t-d- n-k-h-? ------------------ Znáte tady někoho? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-----znám-ta-- -iko-o. Ne, neznám tady nikoho. N-, n-z-á- t-d- n-k-h-. ----------------------- Ne, neznám tady nikoho. 0
veel – mitte enam j-----–--- -e ještě – už ne j-š-ě – u- n- ------------- ještě – už ne 0
Jääte te veel kauaks siia? Z-s--net- t--y j---ě-dl-u-o? Zůstanete tady ještě dlouho? Z-s-a-e-e t-d- j-š-ě d-o-h-? ---------------------------- Zůstanete tady ještě dlouho? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N---ne-ů-ta-u-tady-dlou-o. Ne, nezůstanu tady dlouho. N-, n-z-s-a-u t-d- d-o-h-. -------------------------- Ne, nezůstanu tady dlouho. 0
veel midagi – ei midagi j-ště-n----–-už n-c ještě něco – už nic j-š-ě n-c- – u- n-c ------------------- ještě něco – už nic 0
Soovite te veel midagi juua? Chc-t- je--ě ně-o k-----? Chcete ještě něco k pití? C-c-t- j-š-ě n-c- k p-t-? ------------------------- Chcete ještě něco k pití? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-- už-n-- nec---. Ne, už nic nechci. N-, u- n-c n-c-c-. ------------------ Ne, už nic nechci. 0
juba midagi – mitte veel u- n----–-----ě n-c už něco – ještě nic u- n-c- – j-š-ě n-c ------------------- už něco – ještě nic 0
Olete te juba midagi söönud? Jedl---jed-- --te-u---ěco? Jedl / jedla jste už něco? J-d- / j-d-a j-t- u- n-c-? -------------------------- Jedl / jedla jste už něco? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N-- -e-tě -s----ic ---edl-/ --j-dla. Ne, ještě jsem nic nejedl / nejedla. N-, j-š-ě j-e- n-c n-j-d- / n-j-d-a- ------------------------------------ Ne, ještě jsem nic nejedl / nejedla. 0
veel keegi – mitte keegi je-tě n--do----ž-ni-do ještě někdo – už nikdo j-š-ě n-k-o – u- n-k-o ---------------------- ještě někdo – už nikdo 0
Soovib keegi veel kohvi? Chce je-t- n-kd------? Chce ještě někdo kávu? C-c- j-š-ě n-k-o k-v-? ---------------------- Chce ještě někdo kávu? 0
Ei, mitte keegi. Ne- už ---d-. Ne, už nikdo. N-, u- n-k-o- ------------- Ne, už nikdo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...