Vestmik

et Small Talk 3   »   uk Коротка розмова 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [двадцять два]

22 [dvadtsyatʹ dva]

Коротка розмова 3

[Korotka rozmova 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? В- п-л-те? Ви палите? В- п-л-т-? ---------- Ви палите? 0
Vy paly-e? Vy palyte? V- p-l-t-? ---------- Vy palyte?
Varem jah. Ра-іше -а-. Раніше так. Р-н-ш- т-к- ----------- Раніше так. 0
Ra-ishe---k. Ranishe tak. R-n-s-e t-k- ------------ Ranishe tak.
Aga enam ma ei suitseta. А-- т---р---б-ль-- н--п---. Але тепер я більше не палю. А-е т-п-р я б-л-ш- н- п-л-. --------------------------- Але тепер я більше не палю. 0
A-e--e-e--y--bi--s-- ------y-. Ale teper ya bilʹshe ne palyu. A-e t-p-r y- b-l-s-e n- p-l-u- ------------------------------ Ale teper ya bilʹshe ne palyu.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Чи-з---жа---ам- к--и - п---? Чи заважає Вам, коли я палю? Ч- з-в-ж-є В-м- к-л- я п-л-? ---------------------------- Чи заважає Вам, коли я палю? 0
C-y---v-zh-y- ---- ---y-----alyu? Chy zavazhaye Vam, koly ya palyu? C-y z-v-z-a-e V-m- k-l- y- p-l-u- --------------------------------- Chy zavazhaye Vam, koly ya palyu?
Ei, absoluutselt mitte. Н---з-всі- -і. Ні, зовсім ні. Н-, з-в-і- н-. -------------- Ні, зовсім ні. 0
N-,-z---i---i. Ni, zovsim ni. N-, z-v-i- n-. -------------- Ni, zovsim ni.
See ei häiri mind. Ц- ме-і ---зава---. Це мені не заважає. Ц- м-н- н- з-в-ж-є- ------------------- Це мені не заважає. 0
Ts- -en- n- zavazh-y-. Tse meni ne zavazhaye. T-e m-n- n- z-v-z-a-e- ---------------------- Tse meni ne zavazhaye.
Joote te midagi? В- щ--- ---те? Ви щось п’єте? В- щ-с- п-є-е- -------------- Ви щось п’єте? 0
Vy s-c--s---ʺ-ete? Vy shchosʹ pʺyete? V- s-c-o-ʹ p-y-t-? ------------------ Vy shchosʹ pʺyete?
Üks konjak? Кон--к? Коньяк? К-н-я-? ------- Коньяк? 0
Ko-ʹ-a-? Konʹyak? K-n-y-k- -------- Konʹyak?
Ei, pigem üks õlu. Ні, к--щ--пиво. Ні, краще пиво. Н-, к-а-е п-в-. --------------- Ні, краще пиво. 0
N-,--r-s---e pyv-. Ni, krashche pyvo. N-, k-a-h-h- p-v-. ------------------ Ni, krashche pyvo.
Reisite te palju? Ви б----о-п----ожуєт-? Ви багато подорожуєте? В- б-г-т- п-д-р-ж-є-е- ---------------------- Ви багато подорожуєте? 0
Vy -a--t- p-d--ozhuye--? Vy bahato podorozhuyete? V- b-h-t- p-d-r-z-u-e-e- ------------------------ Vy bahato podorozhuyete?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Та-- п-р-в--но-це---л-ві--о-з-к-. Так, переважно це ділові поїздки. Т-к- п-р-в-ж-о ц- д-л-в- п-ї-д-и- --------------------------------- Так, переважно це ділові поїздки. 0
Ta-,-per--azhn--t-e--i--v- ---̈zd--. Tak, perevazhno tse dilovi poi-zdky. T-k- p-r-v-z-n- t-e d-l-v- p-i-z-k-. ------------------------------------ Tak, perevazhno tse dilovi poïzdky.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. А-- -еп-- -и-ту--- ві----т-і Але тепер ми тут у відпустці А-е т-п-р м- т-т у в-д-у-т-і ---------------------------- Але тепер ми тут у відпустці 0
Ale-t--e- m- tut----i--u-tt-i Ale teper my tut u vidpusttsi A-e t-p-r m- t-t u v-d-u-t-s- ----------------------------- Ale teper my tut u vidpusttsi
On alles kuumus! Як- --ек-! Яка спека! Я-а с-е-а- ---------- Яка спека! 0
Y--a--pe--! Yaka speka! Y-k- s-e-a- ----------- Yaka speka!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Т--,-с--г---- -ій--------отно. Так, сьогодні дійсно спекотно. Т-к- с-о-о-н- д-й-н- с-е-о-н-. ------------------------------ Так, сьогодні дійсно спекотно. 0
Tak--sʹ--odni -iy̆--- --ekot-o. Tak, sʹohodni diy-sno spekotno. T-k- s-o-o-n- d-y-s-o s-e-o-n-. ------------------------------- Tak, sʹohodni diy̆sno spekotno.
Lähme rõdule. Ход-----а ба--он. Ходімо на балкон. Х-д-м- н- б-л-о-. ----------------- Ходімо на балкон. 0
Khod--o -a-ba--o-. Khodimo na balkon. K-o-i-o n- b-l-o-. ------------------ Khodimo na balkon.
Homme on siin pidu. Завт-- -ут бу---ве---к-. Завтра тут буде вечірка. З-в-р- т-т б-д- в-ч-р-а- ------------------------ Завтра тут буде вечірка. 0
Z----- --t bu-e-ve--ir-a. Zavtra tut bude vechirka. Z-v-r- t-t b-d- v-c-i-k-. ------------------------- Zavtra tut bude vechirka.
Tulete te ka? Ви та-о--п--йд-т-? Ви також прийдете? В- т-к-ж п-и-д-т-? ------------------ Ви також прийдете? 0
V- -a-oz- -ry-̆---e? Vy takozh pryy-dete? V- t-k-z- p-y-̆-e-e- -------------------- Vy takozh pryy̆dete?
Jah, me oleme ka kutsutud. Т-к, ми --к-ж-з-п-оше--. Так, ми також запрошені. Т-к- м- т-к-ж з-п-о-е-і- ------------------------ Так, ми також запрошені. 0
Ta-, -y tako-h-zaprosh-n-. Tak, my takozh zaprosheni. T-k- m- t-k-z- z-p-o-h-n-. -------------------------- Tak, my takozh zaprosheni.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...