Vestmik

et Omadussõnad 1   »   cs Přídavná jména 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [sedmdesát osm]

Přídavná jména 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
vana naine s--r--žena stará žena s-a-á ž-n- ---------- stará žena 0
paks naine tl---á ž--a tlustá žena t-u-t- ž-n- ----------- tlustá žena 0
uudishimulik naine zv-dav---ena zvědavá žena z-ě-a-á ž-n- ------------ zvědavá žena 0
uus auto nové a--o nové auto n-v- a-t- --------- nové auto 0
kiire auto rychlé--u-o rychlé auto r-c-l- a-t- ----------- rychlé auto 0
mugav auto poho---- -u-o pohodlné auto p-h-d-n- a-t- ------------- pohodlné auto 0
sinine kleit m-----š--y modré šaty m-d-é š-t- ---------- modré šaty 0
punane kleit červe-- šaty červené šaty č-r-e-é š-t- ------------ červené šaty 0
roheline kleit z-l-n-----y zelené šaty z-l-n- š-t- ----------- zelené šaty 0
must kott č---á---ška černá taška č-r-á t-š-a ----------- černá taška 0
pruun kott hnědá ta-ka hnědá taška h-ě-á t-š-a ----------- hnědá taška 0
valge kott b--á ta-ka bílá taška b-l- t-š-a ---------- bílá taška 0
toredad inimesed p-íje-ní --dé příjemní lidé p-í-e-n- l-d- ------------- příjemní lidé 0
viisakad inimesed zd----lí lidé zdvořilí lidé z-v-ř-l- l-d- ------------- zdvořilí lidé 0
huvitavad inimesed za-í---í lidé zajímaví lidé z-j-m-v- l-d- ------------- zajímaví lidé 0
armsad lapsed mi------i milé děti m-l- d-t- --------- milé děti 0
ulakad lapsed drz--dě-i drzé děti d-z- d-t- --------- drzé děti 0
head lapsed hodn-----i hodné děti h-d-é d-t- ---------- hodné děti 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...