Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   cs Otázky – minulý čas 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [osmdesát šest]

Otázky – minulý čas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Jakou-krava-u -s- --l n--so--? Jakou kravatu jsi měl na sobě? J-k-u k-a-a-u j-i m-l n- s-b-? ------------------------------ Jakou kravatu jsi měl na sobě? 0
Millise auto sa ostsid? J-k- a--o--i--koupi--/----pi--? Jaké auto sis koupil / koupila? J-k- a-t- s-s k-u-i- / k-u-i-a- ------------------------------- Jaké auto sis koupil / koupila? 0
Millise ajalehe sa tellisid? K--r- no-iny-si--p-ed-------/ -ře--l-t-l-? Které noviny sis předplatil / předplatila? K-e-é n-v-n- s-s p-e-p-a-i- / p-e-p-a-i-a- ------------------------------------------ Které noviny sis předplatil / předplatila? 0
Keda te nägite? Koho--s-----děl ----d-l-? Koho jste viděl / viděla? K-h- j-t- v-d-l / v-d-l-? ------------------------- Koho jste viděl / viděla? 0
Kellega te kohtusite? K------t- pot------pot----? Koho jste potkal / potkala? K-h- j-t- p-t-a- / p-t-a-a- --------------------------- Koho jste potkal / potkala? 0
Kelle te ära tundsite? Koh---s-e-po-n-l --p--na--? Koho jste poznal / poznala? K-h- j-t- p-z-a- / p-z-a-a- --------------------------- Koho jste poznal / poznala? 0
Millal te ärkasite? Kd--j-t- --t--al-- ---áv---? Kdy jste vstával / vstávala? K-y j-t- v-t-v-l / v-t-v-l-? ---------------------------- Kdy jste vstával / vstávala? 0
Millal te alustasite? K-- ---e --č-l-- -a--la? Kdy jste začal / začala? K-y j-t- z-č-l / z-č-l-? ------------------------ Kdy jste začal / začala? 0
Millal te lõpetasite? Kd--jste--k--č-l /---on---a? Kdy jste skončil / skončila? K-y j-t- s-o-č-l / s-o-č-l-? ---------------------------- Kdy jste skončil / skončila? 0
Miks te ärkasite? Pr-č----- -e-------l --v---d-la? Proč jste se vzbudil / vzbudila? P-o- j-t- s- v-b-d-l / v-b-d-l-? -------------------------------- Proč jste se vzbudil / vzbudila? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? P-oč js-e-se----l-/------ u-i---em - uči--lko-? Proč jste se stal / stala učitelem / učitelkou? P-o- j-t- s- s-a- / s-a-a u-i-e-e- / u-i-e-k-u- ----------------------------------------------- Proč jste se stal / stala učitelem / učitelkou? 0
Miks te takso võtsite? P-oč jste ---vz-l --v-ala-t---? Proč jste si vzal / vzala taxi? P-o- j-t- s- v-a- / v-a-a t-x-? ------------------------------- Proč jste si vzal / vzala taxi? 0
Kust te tulite? Od-ud jst- p-i-el-/ p-išla? Odkud jste přišel / přišla? O-k-d j-t- p-i-e- / p-i-l-? --------------------------- Odkud jste přišel / přišla? 0
Kuhu te läksite? Kam -s-- ----/-šl-? Kam jste šel / šla? K-m j-t- š-l / š-a- ------------------- Kam jste šel / šla? 0
Kus te olite? Kd- -s-e-byl ---y--? Kde jste byl / byla? K-e j-t- b-l / b-l-? -------------------- Kde jste byl / byla? 0
Keda sa aitasid? K-m- --i -o---- - -omohla? Komu jsi pomohl / pomohla? K-m- j-i p-m-h- / p-m-h-a- -------------------------- Komu jsi pomohl / pomohla? 0
Kellele sa kirjutasid? K----j-- n-psa- ----p-ala? Komu jsi napsal / napsala? K-m- j-i n-p-a- / n-p-a-a- -------------------------- Komu jsi napsal / napsala? 0
Kellele sa vastasid? Ko-u-j-i -d-o----- / -d--v--ě--? Komu jsi odpověděl / odpověděla? K-m- j-i o-p-v-d-l / o-p-v-d-l-? -------------------------------- Komu jsi odpověděl / odpověděla? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...