Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   af iets regverdig 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sewe en sewentig]

iets regverdig 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? W----m ee- u-------e -oe-----? Waarom eet u nie die koek nie? W-a-o- e-t u n-e d-e k-e- n-e- ------------------------------ Waarom eet u nie die koek nie? 0
Ma pean alla võtma. Ek--oet-----g--er----. Ek moet gewig verloor. E- m-e- g-w-g v-r-o-r- ---------------------- Ek moet gewig verloor. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ek-e-t -i---ie --dat-ek-gewi--m--t ----o--. Ek eet dit nie omdat ek gewig moet verloor. E- e-t d-t n-e o-d-t e- g-w-g m-e- v-r-o-r- ------------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek gewig moet verloor. 0
Miks te õlut ei joo? W----m d---k - ni--d---bi-r nie? Waarom drink u nie die bier nie? W-a-o- d-i-k u n-e d-e b-e- n-e- -------------------------------- Waarom drink u nie die bier nie? 0
Ma pean veel sõitma. Ek-mo-t--o- -es--u-. Ek moet nog bestuur. E- m-e- n-g b-s-u-r- -------------------- Ek moet nog bestuur. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E--dri---dit n-- om--- ek no- mo-t b--tuur. Ek drink dit nie omdat ek nog moet bestuur. E- d-i-k d-t n-e o-d-t e- n-g m-e- b-s-u-r- ------------------------------------------- Ek drink dit nie omdat ek nog moet bestuur. 0
Miks sa kohvi ei joo? Waa-o----ink -y n-e-d-e -of-i--n-e? Waarom drink jy nie die koffie nie? W-a-o- d-i-k j- n-e d-e k-f-i- n-e- ----------------------------------- Waarom drink jy nie die koffie nie? 0
See on külm. D---i- k--d. Dit is koud. D-t i- k-u-. ------------ Dit is koud. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ek d-i-k-----n-e---da--d---ko-- -s. Ek drink dit nie omdat dit koud is. E- d-i-k d-t n-e o-d-t d-t k-u- i-. ----------------------------------- Ek drink dit nie omdat dit koud is. 0
Miks sa teed ei joo? W--ro- -r--- -y -ie--i--tee n-e? Waarom drink jy nie die tee nie? W-a-o- d-i-k j- n-e d-e t-e n-e- -------------------------------- Waarom drink jy nie die tee nie? 0
Mul ei ole suhkrut. E---e- --- s-ik-r n--. Ek het nie suiker nie. E- h-t n-e s-i-e- n-e- ---------------------- Ek het nie suiker nie. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. E- drin- di--nie ---at--k --e---ik-r ----n--. Ek drink dit nie omdat ek nie suiker het nie. E- d-i-k d-t n-e o-d-t e- n-e s-i-e- h-t n-e- --------------------------------------------- Ek drink dit nie omdat ek nie suiker het nie. 0
Miks te suppi ei söö? W-arom---------e d-e-sop ni-? Waarom eet u nie die sop nie? W-a-o- e-t u n-e d-e s-p n-e- ----------------------------- Waarom eet u nie die sop nie? 0
Ma ei tellinud seda. Ek-h-- dit--ie--e-t-- ni-. Ek het dit nie bestel nie. E- h-t d-t n-e b-s-e- n-e- -------------------------- Ek het dit nie bestel nie. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. E----t d-- n---o-d-- -k-di- nie -estel-he--n--. Ek eet dit nie omdat ek dit nie bestel het nie. E- e-t d-t n-e o-d-t e- d-t n-e b-s-e- h-t n-e- ----------------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek dit nie bestel het nie. 0
Miks te liha ei söö? Wa-r-m-e-t-- --e -i- -leis--ie? Waarom eet u nie die vleis nie? W-a-o- e-t u n-e d-e v-e-s n-e- ------------------------------- Waarom eet u nie die vleis nie? 0
Ma olen taimetoitlane. Ek-i--’n---ge-a--ë-. Ek is ’n vegetariër. E- i- ’- v-g-t-r-ë-. -------------------- Ek is ’n vegetariër. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E--ee- -it--ie o--------’n-ve-e-a-i---is. Ek eet dit nie omdat ek ’n vegetariër is. E- e-t d-t n-e o-d-t e- ’- v-g-t-r-ë- i-. ----------------------------------------- Ek eet dit nie omdat ek ’n vegetariër is. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...