Vestmik

et Eitamine 2   »   af Ontkenning 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [vyf en sestig]

Ontkenning 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Is d-e r-ng-----? Is die ring duur? I- d-e r-n- d-u-? ----------------- Is die ring duur? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nee----- ko- --a---e- -e--onde-----ro. Nee, dit kos maar net eenhonderd Euro. N-e- d-t k-s m-a- n-t e-n-o-d-r- E-r-. -------------------------------------- Nee, dit kos maar net eenhonderd Euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M-a---k h-t---t v-f-ig. Maar ek het net vyftig. M-a- e- h-t n-t v-f-i-. ----------------------- Maar ek het net vyftig. 0
Oled sa juba valmis? Is ----l-----r? Is jy al klaar? I- j- a- k-a-r- --------------- Is jy al klaar? 0
Ei, veel mitte. N-e, n------. Nee, nog nie. N-e- n-g n-e- ------------- Nee, nog nie. 0
Aga kohe olen valmis. Ma-r e- --- b-n-ek--t -la---we-s. Maar ek sal binnekort klaar wees. M-a- e- s-l b-n-e-o-t k-a-r w-e-. --------------------------------- Maar ek sal binnekort klaar wees. 0
Soovid sa veel suppi? W-- j---o- -o- h-? Wil jy nog sop hê? W-l j- n-g s-p h-? ------------------ Wil jy nog sop hê? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nee, ---w-l -i- me-r--- nie. Nee, ek wil nie meer hê nie. N-e- e- w-l n-e m-e- h- n-e- ---------------------------- Nee, ek wil nie meer hê nie. 0
Aga veel üht jäätist. M-a--n-g ’--room-s. Maar nog ’n roomys. M-a- n-g ’- r-o-y-. ------------------- Maar nog ’n roomys. 0
Elad sa juba kaua siin? W-o--jy----la---hi--? Woon jy al lank hier? W-o- j- a- l-n- h-e-? --------------------- Woon jy al lank hier? 0
Ei, alles esimest kuud. N--,--o------’----a-d. Nee, nog net ’n maand. N-e- n-g n-t ’- m-a-d- ---------------------- Nee, nog net ’n maand. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M-a- --------l-ba-e--e---. Maar ek ken al baie mense. M-a- e- k-n a- b-i- m-n-e- -------------------------- Maar ek ken al baie mense. 0
Sõidad sa homme koju? Ga-n-j---ô----------- --? Gaan jy môre huis toe ry? G-a- j- m-r- h-i- t-e r-? ------------------------- Gaan jy môre huis toe ry? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Ne----ers-o-r-die n-w-e-. Nee, eers oor die naweek. N-e- e-r- o-r d-e n-w-e-. ------------------------- Nee, eers oor die naweek. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Ma---ek---m r-ed- S-ndag ter--. Maar ek kom reeds Sondag terug. M-a- e- k-m r-e-s S-n-a- t-r-g- ------------------------------- Maar ek kom reeds Sondag terug. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Is-----d--ter r-eds -- vo-w--s--e? Is jou dogter reeds ’n volwassene? I- j-u d-g-e- r-e-s ’- v-l-a-s-n-? ---------------------------------- Is jou dogter reeds ’n volwassene? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N--,-s- -s---- -e---ewenti-n. Nee, sy is nog net sewentien. N-e- s- i- n-g n-t s-w-n-i-n- ----------------------------- Nee, sy is nog net sewentien. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Ma-r--- h-t------d---n k-r-l. Maar sy het alreeds ’n kêrel. M-a- s- h-t a-r-e-s ’- k-r-l- ----------------------------- Maar sy het alreeds ’n kêrel. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!