Vestmik

et Omadussõnad 1   »   af Byvoeglike naamwoorde 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [agt en sewentig]

Byvoeglike naamwoorde 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
vana naine ’n--- vrou ’n ou vrou ’- o- v-o- ---------- ’n ou vrou 0
paks naine ’- dik - -----rou ’n dik / vet vrou ’- d-k / v-t v-o- ----------------- ’n dik / vet vrou 0
uudishimulik naine ’- --us--er-ge ---u ’n nuuskierige vrou ’- n-u-k-e-i-e v-o- ------------------- ’n nuuskierige vrou 0
uus auto ’n--uw- m---r ’n nuwe motor ’- n-w- m-t-r ------------- ’n nuwe motor 0
kiire auto ’--v------ -o--r ’n vinnige motor ’- v-n-i-e m-t-r ---------------- ’n vinnige motor 0
mugav auto ’----r--f--k- -ot-r ’n gerieflike motor ’- g-r-e-l-k- m-t-r ------------------- ’n gerieflike motor 0
sinine kleit ’n bl-u---k ’n blou rok ’- b-o- r-k ----------- ’n blou rok 0
punane kleit ’- roo- rok ’n rooi rok ’- r-o- r-k ----------- ’n rooi rok 0
roheline kleit ’- groen -ok ’n groen rok ’- g-o-n r-k ------------ ’n groen rok 0
must kott ’n --art s-k ’n swart sak ’- s-a-t s-k ------------ ’n swart sak 0
pruun kott ’n b-ui- -ak ’n bruin sak ’- b-u-n s-k ------------ ’n bruin sak 0
valge kott ’- --t -ak ’n wit sak ’- w-t s-k ---------- ’n wit sak 0
toredad inimesed g-we-m-n-e gawe mense g-w- m-n-e ---------- gawe mense 0
viisakad inimesed ho-like - -el--f-- men-e hoflike / beleefde mense h-f-i-e / b-l-e-d- m-n-e ------------------------ hoflike / beleefde mense 0
huvitavad inimesed inte-e-s-nt------e interessante mense i-t-r-s-a-t- m-n-e ------------------ interessante mense 0
armsad lapsed liew- -in-ers liewe kinders l-e-e k-n-e-s ------------- liewe kinders 0
ulakad lapsed st-u---kin-e-s stoute kinders s-o-t- k-n-e-s -------------- stoute kinders 0
head lapsed s-et ki----s soet kinders s-e- k-n-e-s ------------ soet kinders 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...