Vestmik

et Omadussõnad 2   »   bs Pridjevi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sedamdeset i devet]

Pridjevi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. J----am ---------la-u--a-ji-u. Ja imam na sebi plavu haljinu. J- i-a- n- s-b- p-a-u h-l-i-u- ------------------------------ Ja imam na sebi plavu haljinu. 0
Mul on punane kleit seljas. J- i-am -- --bi-c-venu ha--i-u. Ja imam na sebi crvenu haljinu. J- i-a- n- s-b- c-v-n- h-l-i-u- ------------------------------- Ja imam na sebi crvenu haljinu. 0
Mul on roheline kleit seljas. J---mam--a seb--z--enu--a---n-. Ja imam na sebi zelenu haljinu. J- i-a- n- s-b- z-l-n- h-l-i-u- ------------------------------- Ja imam na sebi zelenu haljinu. 0
Ma ostan musta koti. Ja-k-p--e- cr------n-. Ja kupujem crnu tašnu. J- k-p-j-m c-n- t-š-u- ---------------------- Ja kupujem crnu tašnu. 0
Ma ostan pruuni koti. Ja-ku-u-e---međ--taš--. Ja kupujem smeđu tašnu. J- k-p-j-m s-e-u t-š-u- ----------------------- Ja kupujem smeđu tašnu. 0
Ma ostan valge koti. J--ku-u--m bi--l- -----. Ja kupujem bijelu tašnu. J- k-p-j-m b-j-l- t-š-u- ------------------------ Ja kupujem bijelu tašnu. 0
Mul on vaja uut autot. J- treba---o-o a-t-. Ja trebam novo auto. J- t-e-a- n-v- a-t-. -------------------- Ja trebam novo auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. J----e--- b--o au--. Ja trebam brzo auto. J- t-e-a- b-z- a-t-. -------------------- Ja trebam brzo auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. J---r--a- -d--no-a---. Ja trebam udobno auto. J- t-e-a- u-o-n- a-t-. ---------------------- Ja trebam udobno auto. 0
Seal üleval elab vana naine. Ta-o -or---t--------d-a-s-ar- -e--. Tamo gore stanuje jedna stara žena. T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a s-a-a ž-n-. ----------------------------------- Tamo gore stanuje jedna stara žena. 0
Seal üleval elab paks naine. Tam- g-re s-a---- j-dna--ebel------. Tamo gore stanuje jedna debela žena. T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a d-b-l- ž-n-. ------------------------------------ Tamo gore stanuje jedna debela žena. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ta-o --l------uje----n- --d-z-a-----na. Tamo dole stanuje jedna radoznala žena. T-m- d-l- s-a-u-e j-d-a r-d-z-a-a ž-n-. --------------------------------------- Tamo dole stanuje jedna radoznala žena. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Naši-gost---u-b--i-dragi---udi. Naši gosti su bili dragi ljudi. N-š- g-s-i s- b-l- d-a-i l-u-i- ------------------------------- Naši gosti su bili dragi ljudi. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Naš--g---i su-bi---k-ltu--i-ljud-. Naši gosti su bili kulturni ljudi. N-š- g-s-i s- b-l- k-l-u-n- l-u-i- ---------------------------------- Naši gosti su bili kulturni ljudi. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. N--i--o-ti--- b-li --t---s--tni --udi. Naši gosti su bili interesantni ljudi. N-š- g-s-i s- b-l- i-t-r-s-n-n- l-u-i- -------------------------------------- Naši gosti su bili interesantni ljudi. 0
Mul on armsad lapsed. J---m-- d--g- dje-u. Ja imam dragu djecu. J- i-a- d-a-u d-e-u- -------------------- Ja imam dragu djecu. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Al- k--š--- ----u -e-obr-zn- -jecu. Ali komšije imaju bezobraznu djecu. A-i k-m-i-e i-a-u b-z-b-a-n- d-e-u- ----------------------------------- Ali komšije imaju bezobraznu djecu. 0
Kas teie lapsed on head? Je-u l----ša ---ca d-br-? Jesu li Vaša djeca dobra? J-s- l- V-š- d-e-a d-b-a- ------------------------- Jesu li Vaša djeca dobra? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...