Vestmik

et Omadussõnad 2   »   it Aggettivi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [settantanove]

Aggettivi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I---s-o--n ab-to --zu---. Indosso un abito azzurro. I-d-s-o u- a-i-o a-z-r-o- ------------------------- Indosso un abito azzurro. 0
Mul on punane kleit seljas. Indosso un--b--- --s--. Indosso un abito rosso. I-d-s-o u- a-i-o r-s-o- ----------------------- Indosso un abito rosso. 0
Mul on roheline kleit seljas. I-do--o un ab--o----d-. Indosso un abito verde. I-d-s-o u- a-i-o v-r-e- ----------------------- Indosso un abito verde. 0
Ma ostan musta koti. C--p-o una-bo-s- ne--. Compro una borsa nera. C-m-r- u-a b-r-a n-r-. ---------------------- Compro una borsa nera. 0
Ma ostan pruuni koti. C-mp----na-----a --rro--. Compro una borsa marrone. C-m-r- u-a b-r-a m-r-o-e- ------------------------- Compro una borsa marrone. 0
Ma ostan valge koti. C-------na-bors- b--nc-. Compro una borsa bianca. C-m-r- u-a b-r-a b-a-c-. ------------------------ Compro una borsa bianca. 0
Mul on vaja uut autot. H- -is-gno -i---a m-c---n- nu-va. Ho bisogno di una macchina nuova. H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- n-o-a- --------------------------------- Ho bisogno di una macchina nuova. 0
Mul on vaja kiiret autot. Ho---sog---di-un--m-cc-------lo--. Ho bisogno di una macchina veloce. H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- v-l-c-. ---------------------------------- Ho bisogno di una macchina veloce. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ho --sog-o--- -------c--na com-da. Ho bisogno di una macchina comoda. H- b-s-g-o d- u-a m-c-h-n- c-m-d-. ---------------------------------- Ho bisogno di una macchina comoda. 0
Seal üleval elab vana naine. Las-ù a-ita -n- don-a -----na. Lassù abita una donna anziana. L-s-ù a-i-a u-a d-n-a a-z-a-a- ------------------------------ Lassù abita una donna anziana. 0
Seal üleval elab paks naine. L-s----b--- un- --nn--gr--sa. Lassù abita una donna grassa. L-s-ù a-i-a u-a d-n-a g-a-s-. ----------------------------- Lassù abita una donna grassa. 0
Seal all elab uudishimulik naine. La-giù----ta--na --n-a c-rios-. Laggiù abita una donna curiosa. L-g-i- a-i-a u-a d-n-a c-r-o-a- ------------------------------- Laggiù abita una donna curiosa. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. I n-st----s-i-i e-an---arini. I nostri ospiti erano carini. I n-s-r- o-p-t- e-a-o c-r-n-. ----------------------------- I nostri ospiti erano carini. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. I--o--ri -spi-- --a-- -----l-. I nostri ospiti erano gentili. I n-s-r- o-p-t- e-a-o g-n-i-i- ------------------------------ I nostri ospiti erano gentili. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. I -os-ri--sp-ti--ra---i--e--s-an--. I nostri ospiti erano interessanti. I n-s-r- o-p-t- e-a-o i-t-r-s-a-t-. ----------------------------------- I nostri ospiti erano interessanti. 0
Mul on armsad lapsed. Ho --i c------mbin-. Ho dei cari bambini. H- d-i c-r- b-m-i-i- -------------------- Ho dei cari bambini. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M----vi-i-i-h--no --i-----ini-im-e--i--n-i. Ma i vicini hanno dei bambini impertinenti. M- i v-c-n- h-n-o d-i b-m-i-i i-p-r-i-e-t-. ------------------------------------------- Ma i vicini hanno dei bambini impertinenti. 0
Kas teie lapsed on head? S-no b-on--i Su-i -ambini? Sono buoni i Suoi bambini? S-n- b-o-i i S-o- b-m-i-i- -------------------------- Sono buoni i Suoi bambini? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...