Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sq Mbiemrat 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [shtatёdhjetёenёntё]

Mbiemrat 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Kam ves-ur -jё-fus-a--b-u. Kam veshur njё fustan blu. K-m v-s-u- n-ё f-s-a- b-u- -------------------------- Kam veshur njё fustan blu. 0
Mul on punane kleit seljas. K-m --s--- --ё---s--n--ё --q. Kam veshur njё fustan tё kuq. K-m v-s-u- n-ё f-s-a- t- k-q- ----------------------------- Kam veshur njё fustan tё kuq. 0
Mul on roheline kleit seljas. K----es-u---jё f--t-- t--g-e----. Kam veshur njё fustan të gjelbër. K-m v-s-u- n-ё f-s-a- t- g-e-b-r- --------------------------------- Kam veshur njё fustan të gjelbër. 0
Ma ostan musta koti. U-ё--l-j nj--ça----tё zez-. Unё blej njё çantё tё zezё. U-ё b-e- n-ё ç-n-ё t- z-z-. --------------------------- Unё blej njё çantё tё zezё. 0
Ma ostan pruuni koti. Unё-b--------ç--t- kaf-. Unё blej njё çantё kafe. U-ё b-e- n-ё ç-n-ё k-f-. ------------------------ Unё blej njё çantё kafe. 0
Ma ostan valge koti. Un---le--nj------- ---b-----. Unё blej njё çantё tё bardhё. U-ё b-e- n-ё ç-n-ё t- b-r-h-. ----------------------------- Unё blej njё çantё tё bardhё. 0
Mul on vaja uut autot. K-m n--o-- --- -----aki-ё -ё r-. Kam nevojё pёr njё makinё tё re. K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- r-. -------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё re. 0
Mul on vaja kiiret autot. K-- -ev-jё ----njё maki-ё-tё-s-p--tё. Kam nevojё pёr njё makinё tё shpejtё. K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- s-p-j-ё- ------------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё shpejtё. 0
Mul on vaja mugavat autot. K-m-nevoj--p-r-n-ё -a-i---t- -e-a--hme. Kam nevojё pёr njё makinё tё rehatshme. K-m n-v-j- p-r n-ё m-k-n- t- r-h-t-h-e- --------------------------------------- Kam nevojё pёr njё makinё tё rehatshme. 0
Seal üleval elab vana naine. A-j- la-t ba-on -j- gru----v-etёr. Atje lart banon njё grua e vjetёr. A-j- l-r- b-n-n n-ё g-u- e v-e-ё-. ---------------------------------- Atje lart banon njё grua e vjetёr. 0
Seal üleval elab paks naine. At---l--- ---o- -j- -----e-shёnd---ё. Atje lart banon njё grua e shёndoshё. A-j- l-r- b-n-n n-ё g-u- e s-ё-d-s-ё- ------------------------------------- Atje lart banon njё grua e shёndoshё. 0
Seal all elab uudishimulik naine. At-e--os-t- -a-on --ё gr-- ku-es--ar-. Atje poshtё banon njё grua kureshtare. A-j- p-s-t- b-n-n n-ё g-u- k-r-s-t-r-. -------------------------------------- Atje poshtё banon njё grua kureshtare. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Tё---ua-i- ta-----h-- nje--z -ё --r-. Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё mirё. T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- t- m-r-. ------------------------------------- Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё mirё. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Tё -tuar-- -anё --h-- n-e-ёz--ё--je-l--ёm. Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё sjellshёm. T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- t- s-e-l-h-m- ------------------------------------------ Tё ftuarit tanё ishin njerёz tё sjellshёm. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. T- ft------t--ё i-h-n--jer----nt--esa--. Tё ftuarit tanё ishin njerёz interesant. T- f-u-r-t t-n- i-h-n n-e-ё- i-t-r-s-n-. ---------------------------------------- Tё ftuarit tanё ishin njerёz interesant. 0
Mul on armsad lapsed. Unё -----ё--j- t- -as---. Unё kam fёmijё tё dashur. U-ё k-m f-m-j- t- d-s-u-. ------------------------- Unё kam fёmijё tё dashur. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Po--f---jё--k--- f-m-jё-tё----i--. Por fqinjёt kanё fёmijё tё pacipё. P-r f-i-j-t k-n- f-m-j- t- p-c-p-. ---------------------------------- Por fqinjёt kanё fёmijё tё pacipё. 0
Kas teie lapsed on head? A j--ё-f---jё- tua--tё--ir-? A janё fёmijёt tuaj tё mirё? A j-n- f-m-j-t t-a- t- m-r-? ---------------------------- A janё fёmijёt tuaj tё mirё? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...