Vestmik

et Sisseostud   »   bs Kupovina

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pedeset i četiri]

Kupovina

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Ja-želi----p-ti-p-k---. Ja želim kupiti poklon. J- ž-l-m k-p-t- p-k-o-. ----------------------- Ja želim kupiti poklon. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A-i---šta---ev-š- sk-po. Ali ništa previše skupo. A-i n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------ Ali ništa previše skupo. 0
Võib-olla käekott? I--te -- mo-d--t-šnu? Imate li možda tašnu? I-a-e l- m-ž-a t-š-u- --------------------- Imate li možda tašnu? 0
Millist värvi te soovite? K-------- -el-te? Koju boju želite? K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite? 0
Musta, pruuni või valget? Crnu---raon --i-bi-el-? Crnu, braon ili bijelu? C-n-, b-a-n i-i b-j-l-? ----------------------- Crnu, braon ili bijelu? 0
Suurt või väikest? Ve--ku-il- ma--? Veliku ili malu? V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-----i--idjet- ov-? Mogu li vidjeti ovu? M-g- l- v-d-e-i o-u- -------------------- Mogu li vidjeti ovu? 0
Kas see on nahast? J---- ona-od-k-že? Je li ona od kože? J- l- o-a o- k-ž-? ------------------ Je li ona od kože? 0
Või on ta kunstmaterjalist? I-i--e-o--v-e-t----g m-t-r--a-a? Ili je od vještačkog materijala? I-i j- o- v-e-t-č-o- m-t-r-j-l-? -------------------------------- Ili je od vještačkog materijala? 0
Nahast loomulikult. N-r-vn---o- -o-e. Naravno, od kože. N-r-v-o- o- k-ž-. ----------------- Naravno, od kože. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. To je na--či-o dob-- kv-li--t. To je naročito dobar kvalitet. T- j- n-r-č-t- d-b-r k-a-i-e-. ------------------------------ To je naročito dobar kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A --š-- -- z---t--p--ol-na. A tašna ja zaista povoljna. A t-š-a j- z-i-t- p-v-l-n-. --------------------------- A tašna ja zaista povoljna. 0
See meeldib mulle. O-a -i ---svi--. Ova mi se sviđa. O-a m- s- s-i-a- ---------------- Ova mi se sviđa. 0
Ma võtan selle. Ov- -u---eti. Ovu ću uzeti. O-u ć- u-e-i- ------------- Ovu ću uzeti. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? M----l- -- e--ntual-o -amij-ni--? Mogu li je eventualno zamijeniti? M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-j-n-t-? --------------------------------- Mogu li je eventualno zamijeniti? 0
Loomulikult. Po----um-jeva s-. Podrazumijeva se. P-d-a-u-i-e-a s-. ----------------- Podrazumijeva se. 0
Me pakime ta kingina ära. Z-----va--m- ----ao --kl--. Zapakovaćemo je kao poklon. Z-p-k-v-ć-m- j- k-o p-k-o-. --------------------------- Zapakovaćemo je kao poklon. 0
Kassa on sealpool. Tam--p-ek- je--l--a--a. Tamo preko je blagajna. T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna. 0

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...