Vestmik

et Omadussõnad 2   »   ca Adjectius 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [setanta-nou]

Adjectius 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Por-- -- v-s-i- --a-. Porto un vestit blau. P-r-o u- v-s-i- b-a-. --------------------- Porto un vestit blau. 0
Mul on punane kleit seljas. P-rt--u--ve--it-v-rm-l-. Porto un vestit vermell. P-r-o u- v-s-i- v-r-e-l- ------------------------ Porto un vestit vermell. 0
Mul on roheline kleit seljas. Po--o--n-v----t-ve-d. Porto un vestit verd. P-r-o u- v-s-i- v-r-. --------------------- Porto un vestit verd. 0
Ma ostan musta koti. Com--o -na----sa -e-r-. Compro una bossa negra. C-m-r- u-a b-s-a n-g-a- ----------------------- Compro una bossa negra. 0
Ma ostan pruuni koti. Comp---un- bos-a---rr-. Compro una bossa marró. C-m-r- u-a b-s-a m-r-ó- ----------------------- Compro una bossa marró. 0
Ma ostan valge koti. C-m-----n- ------bla-c-. Compro una bossa blanca. C-m-r- u-a b-s-a b-a-c-. ------------------------ Compro una bossa blanca. 0
Mul on vaja uut autot. Nec------ -n -o-xe-n--. Necessito un cotxe nou. N-c-s-i-o u- c-t-e n-u- ----------------------- Necessito un cotxe nou. 0
Mul on vaja kiiret autot. Nec-ssito -n -----------. Necessito un cotxe ràpid. N-c-s-i-o u- c-t-e r-p-d- ------------------------- Necessito un cotxe ràpid. 0
Mul on vaja mugavat autot. N------t- un c--xe-c-m-de. Necessito un cotxe còmode. N-c-s-i-o u- c-t-e c-m-d-. -------------------------- Necessito un cotxe còmode. 0
Seal üleval elab vana naine. A d----hi------na --n- g--- ---e--a. A dalt hi viu una dona gran / vella. A d-l- h- v-u u-a d-n- g-a- / v-l-a- ------------------------------------ A dalt hi viu una dona gran / vella. 0
Seal üleval elab paks naine. A-da-- hi-viu -n- -ona--r-ssa. A dalt hi viu una dona grassa. A d-l- h- v-u u-a d-n- g-a-s-. ------------------------------ A dalt hi viu una dona grassa. 0
Seal all elab uudishimulik naine. A--aix h- -i----- d-na---r-o--. A baix hi viu una dona curiosa. A b-i- h- v-u u-a d-n- c-r-o-a- ------------------------------- A baix hi viu una dona curiosa. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Els-nos-r-s -o-v-d-ts e-en--en----mpà---a. Els nostres convidats eren gent simpàtica. E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- s-m-à-i-a- ------------------------------------------ Els nostres convidats eren gent simpàtica. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. E-s---str----o---dats ---n-g--t---u--da. Els nostres convidats eren gent educada. E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- e-u-a-a- ---------------------------------------- Els nostres convidats eren gent educada. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. E-s -ost-e--c-n-i--t- -r---------nte--s-ant. Els nostres convidats eren gent interessant. E-s n-s-r-s c-n-i-a-s e-e- g-n- i-t-r-s-a-t- -------------------------------------------- Els nostres convidats eren gent interessant. 0
Mul on armsad lapsed. T-n---ns fi-l---ncant-dors. Tinc uns fills encantadors. T-n- u-s f-l-s e-c-n-a-o-s- --------------------------- Tinc uns fills encantadors. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. P--- --s---ï-s-te--n u---nens-m-l-d---ts. Però els veïns tenen uns nens maleducats. P-r- e-s v-ï-s t-n-n u-s n-n- m-l-d-c-t-. ----------------------------------------- Però els veïns tenen uns nens maleducats. 0
Kas teie lapsed on head? Qu--e- p-rt---bé-----se-s--ill-? Que es porten bé els seus fills? Q-e e- p-r-e- b- e-s s-u- f-l-s- -------------------------------- Que es porten bé els seus fills? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...