Vestmik

et Koolis   »   ro La şcoală

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [patru]

La şcoală

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kus me oleme? U--- -u-t--? Unde suntem? U-d- s-n-e-? ------------ Unde suntem? 0
Me oleme koolis. Su--em -a-şc--lă. Suntem la şcoală. S-n-e- l- ş-o-l-. ----------------- Suntem la şcoală. 0
Meil käib tund. Av-m -----ri. Avem cursuri. A-e- c-r-u-i- ------------- Avem cursuri. 0
Need on õpilased. A-eş----s--t-elevii. Aceştia sunt elevii. A-e-t-a s-n- e-e-i-. -------------------- Aceştia sunt elevii. 0
See on õpetaja. Ac----- -s-e p-of-s--ra. Aceasta este profesoara. A-e-s-a e-t- p-o-e-o-r-. ------------------------ Aceasta este profesoara. 0
See on klass. A---s-a ---- -l--a. Aceasta este clasa. A-e-s-a e-t- c-a-a- ------------------- Aceasta este clasa. 0
Mida me teeme? C---acem? Ce facem? C- f-c-m- --------- Ce facem? 0
Me õpime. Înv-ţ-m. Învăţăm. Î-v-ţ-m- -------- Învăţăm. 0
Me õpime keelt. Î---ţ-m - l-m--. Învăţăm o limbă. Î-v-ţ-m o l-m-ă- ---------------- Învăţăm o limbă. 0
Ma õpin inglise keelt. Eu-înv-- --gl---. Eu învăţ engleză. E- î-v-ţ e-g-e-ă- ----------------- Eu învăţ engleză. 0
Sa õpid hispaania keelt. T- --ve-i --a----ă. Tu înveţi spaniolă. T- î-v-ţ- s-a-i-l-. ------------------- Tu înveţi spaniolă. 0
Ta õpib saksa keelt. El---va-ă -er-a--. El învaţă germană. E- î-v-ţ- g-r-a-ă- ------------------ El învaţă germană. 0
Me õpime prantsuse keelt. No- î-vă-ăm -ra--e--. Noi învăţăm franceză. N-i î-v-ţ-m f-a-c-z-. --------------------- Noi învăţăm franceză. 0
Te õpite itaalia keelt. V---î--ă-aţ- i--liană. Voi învăţaţi italiană. V-i î-v-ţ-ţ- i-a-i-n-. ---------------------- Voi învăţaţi italiană. 0
Nad õpivad vene keelt. E- î--aţă---să. Ei învaţă rusă. E- î-v-ţ- r-s-. --------------- Ei învaţă rusă. 0
Keeli õppida on huvitav. În-----e- li---lo- -s-- ---e-es--t-. Învăţarea limbilor este interesantă. Î-v-ţ-r-a l-m-i-o- e-t- i-t-r-s-n-ă- ------------------------------------ Învăţarea limbilor este interesantă. 0
Me tahame inimesi mõista. Noi ---- -ă ----l-g----------. Noi vrem să înţelegem oamenii. N-i v-e- s- î-ţ-l-g-m o-m-n-i- ------------------------------ Noi vrem să înţelegem oamenii. 0
Me tahame inimestega rääkida. Noi vrem să vo--i- -- --m-n-i. Noi vrem să vorbim cu oamenii. N-i v-e- s- v-r-i- c- o-m-n-i- ------------------------------ Noi vrem să vorbim cu oamenii. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.