Vestmik

et Koolis   »   bg В училище

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [четири]

4 [chetiri]

В училище

[V uchilishche]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus me oleme? К-д- -ме? Къде сме? К-д- с-е- --------- Къде сме? 0
K-d--sm-? Kyde sme? K-d- s-e- --------- Kyde sme?
Me oleme koolis. Н-е-см--в учи--щ-. Ние сме в училище. Н-е с-е в у-и-и-е- ------------------ Ние сме в училище. 0
N-e ----v-u---li-h-h-. Nie sme v uchilishche. N-e s-e v u-h-l-s-c-e- ---------------------- Nie sme v uchilishche.
Meil käib tund. И-а-е--а-о--. Имаме часове. И-а-е ч-с-в-. ------------- Имаме часове. 0
Imam- c-a-o--. Imame chasove. I-a-e c-a-o-e- -------------- Imame chasove.
Need on õpilased. Т-ва-са -ч-ни---е. Това са учениците. Т-в- с- у-е-и-и-е- ------------------ Това са учениците. 0
T--a -a u-h-n-t--te. Tova sa uchenitsite. T-v- s- u-h-n-t-i-e- -------------------- Tova sa uchenitsite.
See on õpetaja. Т-ва - у--те-ката. Това е учителката. Т-в- е у-и-е-к-т-. ------------------ Това е учителката. 0
Tov- ye u----e-ka-a. Tova ye uchitelkata. T-v- y- u-h-t-l-a-a- -------------------- Tova ye uchitelkata.
See on klass. Това е к-а-ъ-. Това е класът. Т-в- е к-а-ъ-. -------------- Това е класът. 0
T--- y- -lasy-. Tova ye klasyt. T-v- y- k-a-y-. --------------- Tova ye klasyt.
Mida me teeme? Как-о п-ави- н-е? Какво правим ние? К-к-о п-а-и- н-е- ----------------- Какво правим ние? 0
K-k-- -ravi- --e? Kakvo pravim nie? K-k-o p-a-i- n-e- ----------------- Kakvo pravim nie?
Me õpime. Н-е-у--м. Ние учим. Н-е у-и-. --------- Ние учим. 0
N-e -c-i-. Nie uchim. N-e u-h-m- ---------- Nie uchim.
Me õpime keelt. Ни- учим--з-к. Ние учим език. Н-е у-и- е-и-. -------------- Ние учим език. 0
N---u-him ye-i-. Nie uchim yezik. N-e u-h-m y-z-k- ---------------- Nie uchim yezik.
Ma õpin inglise keelt. А- у-а--н--ий-к-. Аз уча английски. А- у-а а-г-и-с-и- ----------------- Аз уча английски. 0
A------ --g--ysk-. Az ucha angliyski. A- u-h- a-g-i-s-i- ------------------ Az ucha angliyski.
Sa õpid hispaania keelt. Т-----ш-и-п-нс-и. Ти учиш испански. Т- у-и- и-п-н-к-. ----------------- Ти учиш испански. 0
Ti--c-i----spans-i. Ti uchish ispanski. T- u-h-s- i-p-n-k-. ------------------- Ti uchish ispanski.
Ta õpib saksa keelt. Той---и---мски. Той учи немски. Т-й у-и н-м-к-. --------------- Той учи немски. 0
To-----i-ne-s--. Toy uchi nemski. T-y u-h- n-m-k-. ---------------- Toy uchi nemski.
Me õpime prantsuse keelt. Н-е у--- ------и. Ние учим френски. Н-е у-и- ф-е-с-и- ----------------- Ние учим френски. 0
Ni--uc-----r----i. Nie uchim frenski. N-e u-h-m f-e-s-i- ------------------ Nie uchim frenski.
Te õpite itaalia keelt. Ви--уч-т--ита--а----. Вие учите италиански. В-е у-и-е и-а-и-н-к-. --------------------- Вие учите италиански. 0
V-e----i-e-ita--an---. Vie uchite italianski. V-e u-h-t- i-a-i-n-k-. ---------------------- Vie uchite italianski.
Nad õpivad vene keelt. Те--ч-т --ск-. Те учат руски. Т- у-а- р-с-и- -------------- Те учат руски. 0
Te----at-ru--i. Te uchat ruski. T- u-h-t r-s-i- --------------- Te uchat ruski.
Keeli õppida on huvitav. Да ---у--т --и-- --интер-сно. Да се учат езици е интересно. Д- с- у-а- е-и-и е и-т-р-с-о- ----------------------------- Да се учат езици е интересно. 0
Da-se -------ez-----y--i-t-r---o. Da se uchat yezitsi ye interesno. D- s- u-h-t y-z-t-i y- i-t-r-s-o- --------------------------------- Da se uchat yezitsi ye interesno.
Me tahame inimesi mõista. Н-е-и--аме-д----зб-р-м- --р-та. Ние искаме да разбираме хората. Н-е и-к-м- д- р-з-и-а-е х-р-т-. ------------------------------- Ние искаме да разбираме хората. 0
N-e is--me----razbira-e-k--r-t-. Nie iskame da razbirame khorata. N-e i-k-m- d- r-z-i-a-e k-o-a-a- -------------------------------- Nie iskame da razbirame khorata.
Me tahame inimestega rääkida. Ние-ис-а---д- ---г-ва-ям- с-х-р--а. Ние искаме да разговаряме с хората. Н-е и-к-м- д- р-з-о-а-я-е с х-р-т-. ----------------------------------- Ние искаме да разговаряме с хората. 0
Ni- -s--me-da -a---v----me-- ----at-. Nie iskame da razgovaryame s khorata. N-e i-k-m- d- r-z-o-a-y-m- s k-o-a-a- ------------------------------------- Nie iskame da razgovaryame s khorata.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.