Vestmik

et Arvud   »   mr संख्या / आकडे

7 [seitse]

Arvud

Arvud

७ [सात]

7 [Sāta]

संख्या / आकडे

[saṅkhyā/ ākaḍē]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
Ma loendan: म---ो-त-आ-े. म- म-जत आह-. म- म-ज- आ-े- ------------ मी मोजत आहे. 0
m-----ata-āh-. mī mōjata āhē. m- m-j-t- ā-ē- -------------- mī mōjata āhē.
üks, kaks, kolm एक---ोन---ीन एक, द-न, त-न ए-, द-न- त-न ------------ एक, दोन, तीन 0
Ēka- -ōn-, t--a Ēka, dōna, tīna Ē-a- d-n-, t-n- --------------- Ēka, dōna, tīna
Ma loendan kolmeni. मी तीनप---ंत-म-ज-----. म- त-नपर-य-त म-जत आह-. म- त-न-र-य-त म-ज- आ-े- ---------------------- मी तीनपर्यंत मोजत आहे. 0
mī --nap--y-nta--ōj--a --ē. mī tīnaparyanta mōjata āhē. m- t-n-p-r-a-t- m-j-t- ā-ē- --------------------------- mī tīnaparyanta mōjata āhē.
Ma loendan edasi: म--प-ढे-म--- --े. म- प-ढ- म-जत आह-. म- प-ढ- म-ज- आ-े- ----------------- मी पुढे मोजत आहे. 0
M- --ḍhē -ō-at- --ē. Mī puḍhē mōjata āhē. M- p-ḍ-ē m-j-t- ā-ē- -------------------- Mī puḍhē mōjata āhē.
neli, viis, kuus, चा-,-प-च----ा, च-र, प-च, सह-, च-र- प-च- स-ा- -------------- चार, पाच, सहा, 0
C--a,-p---, -ahā, Cāra, pāca, sahā, C-r-, p-c-, s-h-, ----------------- Cāra, pāca, sahā,
seitse, kaheksa, üheksa स--, -ठ, नऊ स-त, आठ, नऊ स-त- आ-, न- ----------- सात, आठ, नऊ 0
sā-a--āṭh------ū sāta, āṭha, na'ū s-t-, ā-h-, n-'- ---------------- sāta, āṭha, na'ū
Ma loendan. मी-म-जत आ--. म- म-जत आह-. म- म-ज- आ-े- ------------ मी मोजत आहे. 0
m- --j--a----. mī mōjata āhē. m- m-j-t- ā-ē- -------------- mī mōjata āhē.
Sa loendad. तू--ोजत आहे-. त- म-जत आह-स. त- म-ज- आ-े-. ------------- तू मोजत आहेस. 0
Tū-mōj-ta -hē-a. Tū mōjata āhēsa. T- m-j-t- ā-ē-a- ---------------- Tū mōjata āhēsa.
Ta loendab. तो-मोज--आ--. त- म-जत आह-. त- म-ज- आ-े- ------------ तो मोजत आहे. 0
T------t---hē. Tō mōjata āhē. T- m-j-t- ā-ē- -------------- Tō mōjata āhē.
Üks. Esimene. एक- प-िला --प-ि-ी / पहि-े एक, पह-ल- / पह-ल- / पह-ल- ए-, प-ि-ा / प-ि-ी / प-ि-े ------------------------- एक, पहिला / पहिली / पहिले 0
Ē-a, -a--l----a---ī/-p--i-ē Ēka, pahilā/ pahilī/ pahilē Ē-a- p-h-l-/ p-h-l-/ p-h-l- --------------------------- Ēka, pahilā/ pahilī/ pahilē
Kaks. Teine. दो-- दु-रा----ुसरी / ----े द-न, द-सर- / द-सर- / द-सर- द-न- द-स-ा / द-स-ी / द-स-े -------------------------- दोन, दुसरा / दुसरी / दुसरे 0
d-na,-du-a--/--us--ī/ --sa-ē dōna, dusarā/ dusarī/ dusarē d-n-, d-s-r-/ d-s-r-/ d-s-r- ---------------------------- dōna, dusarā/ dusarī/ dusarē
Kolm. Kolmas. तीन- ---र- /--ि----/--िसरे त-न. त-सर- / त-सर- / त-सर- त-न- त-स-ा / त-स-ी / त-स-े -------------------------- तीन. तिसरा / तिसरी / तिसरे 0
tīn----is-rā- ti-a---------ē tīna. Tisarā/ tisarī/ tisarē t-n-. T-s-r-/ t-s-r-/ t-s-r- ---------------------------- tīna. Tisarā/ tisarī/ tisarē
Neli. Neljas. चा-.--ौ---/ -ौथी-- च-थे च-र. च-थ- / च-थ- / च-थ- च-र- च-थ- / च-थ- / च-थ- ----------------------- चार. चौथा / चौथी / चौथे 0
c-r-----u--------t-------t-ē cāra. Cauthā/ cauthī/ cauthē c-r-. C-u-h-/ c-u-h-/ c-u-h- ---------------------------- cāra. Cauthā/ cauthī/ cauthē
Viis. Viies. पाच. पा-वा-- -ा--ी---पाच-े प-च. प-चव- / प-चव- / प-चव- प-च- प-च-ा / प-च-ी / प-च-े -------------------------- पाच. पाचवा / पाचवी / पाचवे 0
pāc-.--āca-ā/-p------ -āca-ē pāca. Pācavā/ pācavī/ pācavē p-c-. P-c-v-/ p-c-v-/ p-c-v- ---------------------------- pāca. Pācavā/ pācavī/ pācavē
Kuus. Kuues. सहा,-सहा---/ ----- --स---े सह-, सह-व- / सह-व- / सह-व- स-ा- स-ा-ा / स-ा-ी / स-ा-े -------------------------- सहा, सहावा / सहावी / सहावे 0
s-----s----ā-----āv-/ s-hāvē sahā, sahāvā/ sahāvī/ sahāvē s-h-, s-h-v-/ s-h-v-/ s-h-v- ---------------------------- sahā, sahāvā/ sahāvī/ sahāvē
Seitse. Seitsmes. स-त- सात-- - -ात-- --सा--े स-त. स-तव- / स-तव- / स-तव- स-त- स-त-ा / स-त-ी / स-त-े -------------------------- सात. सातवा / सातवी / सातवे 0
sāt---S-tav-/-----v-/-sāt--ē sāta. Sātavā/ sātavī/ sātavē s-t-. S-t-v-/ s-t-v-/ s-t-v- ---------------------------- sāta. Sātavā/ sātavī/ sātavē
Kaheksa. Kaheksas. आठ- -ठव- - -----/ आ-वे आठ. आठव- / आठव- / आठव- आ-. आ-व- / आ-व- / आ-व- ---------------------- आठ. आठवा / आठवी / आठवे 0
ā-h-----ha-ā- -ṭhavī---ṭ---ē āṭha. Āṭhavā/ āṭhavī/ āṭhavē ā-h-. Ā-h-v-/ ā-h-v-/ ā-h-v- ---------------------------- āṭha. Āṭhavā/ āṭhavī/ āṭhavē
Üheksa. Üheksas. नऊ.---वा - न-व- -----े नऊ. नवव- / नवव- / नवव- न-. न-व- / न-व- / न-व- ---------------------- नऊ. नववा / नववी / नववे 0
n--------a----n-va-ī/ na-avē na'ū. Navavā/ navavī/ navavē n-'-. N-v-v-/ n-v-v-/ n-v-v- ---------------------------- na'ū. Navavā/ navavī/ navavē

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.