Vestmik

et Arvud   »   bg Числата

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [седем]

7 [sedem]

Числата

[Chislata]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma loendan: Аз бр-я: Аз броя: А- б-о-: -------- Аз броя: 0
A--b----: Az broya: A- b-o-a- --------- Az broya:
üks, kaks, kolm е---- ---, три едно, две, три е-н-, д-е- т-и -------------- едно, две, три 0
e---, -v---tri edno, dve, tri e-n-, d-e- t-i -------------- edno, dve, tri
Ma loendan kolmeni. А- ---- -о т-и. Аз броя до три. А- б-о- д- т-и- --------------- Аз броя до три. 0
Az---oy--do----. Az broya do tri. A- b-o-a d- t-i- ---------------- Az broya do tri.
Ma loendan edasi: Аз -ро--лж--а---а-бр--: Аз продължавам да броя: А- п-о-ъ-ж-в-м д- б-о-: ----------------------- Аз продължавам да броя: 0
A- pr--y---avam-d---r---: Az prodylzhavam da broya: A- p-o-y-z-a-a- d- b-o-a- ------------------------- Az prodylzhavam da broya:
neli, viis, kuus, ч---ри, --т, ш-с-, четири, пет, шест, ч-т-р-, п-т- ш-с-, ------------------ четири, пет, шест, 0
ch--i-i--pe-, ----t, chetiri, pet, shest, c-e-i-i- p-t- s-e-t- -------------------- chetiri, pet, shest,
seitse, kaheksa, üheksa сед--, ---м,--е--т седем, осем, девет с-д-м- о-е-, д-в-т ------------------ седем, осем, девет 0
sede-,--sem- d-vet sedem, osem, devet s-d-m- o-e-, d-v-t ------------------ sedem, osem, devet
Ma loendan. Аз ----. Аз броя. А- б-о-. -------- Аз броя. 0
Az -----. Az broya. A- b-o-a- --------- Az broya.
Sa loendad. Ти--р--ш. Ти броиш. Т- б-о-ш- --------- Ти броиш. 0
Ti b-----. Ti broish. T- b-o-s-. ---------- Ti broish.
Ta loendab. Т----ро-. Той брои. Т-й б-о-. --------- Той брои. 0
To- br--. Toy broi. T-y b-o-. --------- Toy broi.
Üks. Esimene. Ед-о.-Пъ-в-. Едно. Първи. Е-н-. П-р-и- ------------ Едно. Първи. 0
E-no- Py-v-. Edno. Pyrvi. E-n-. P-r-i- ------------ Edno. Pyrvi.
Kaks. Teine. Две.-Вт-ри. Две. Втори. Д-е- В-о-и- ----------- Две. Втори. 0
Dve. V-o-i. Dve. Vtori. D-e- V-o-i- ----------- Dve. Vtori.
Kolm. Kolmas. Т-и.-Т----. Три. Трети. Т-и- Т-е-и- ----------- Три. Трети. 0
Tr-----e--. Tri. Treti. T-i- T-e-i- ----------- Tri. Treti.
Neli. Neljas. Че-и-и- -етвърти. Четири. Четвърти. Ч-т-р-. Ч-т-ъ-т-. ----------------- Четири. Четвърти. 0
Ch-ti-i. C-et-yrt-. Chetiri. Chetvyrti. C-e-i-i- C-e-v-r-i- ------------------- Chetiri. Chetvyrti.
Viis. Viies. Пе-.-П--и. Пет. Пети. П-т- П-т-. ---------- Пет. Пети. 0
P--.-Pet-. Pet. Peti. P-t- P-t-. ---------- Pet. Peti.
Kuus. Kuues. Ш--т.-Шести. Шест. Шести. Ш-с-. Ш-с-и- ------------ Шест. Шести. 0
S-e-----h-s-i. Shest. Shesti. S-e-t- S-e-t-. -------------- Shest. Shesti.
Seitse. Seitsmes. С---м- С---и. Седем. Седми. С-д-м- С-д-и- ------------- Седем. Седми. 0
Sedem- S-dm-. Sedem. Sedmi. S-d-m- S-d-i- ------------- Sedem. Sedmi.
Kaheksa. Kaheksas. Ос-м. -с-и. Осем. Осми. О-е-. О-м-. ----------- Осем. Осми. 0
O-e-- -s--. Osem. Osmi. O-e-. O-m-. ----------- Osem. Osmi.
Üheksa. Üheksas. Деве---Д-в-ти. Девет. Девети. Д-в-т- Д-в-т-. -------------- Девет. Девети. 0
D---t- --v-ti. Devet. Deveti. D-v-t- D-v-t-. -------------- Devet. Deveti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.