Vestmik

et Lennujaamas   »   sk Na letisku

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [tridsaťpäť]

Na letisku

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Chc-- /-- -- -om --ze-v-----l-t do---é-. Chcel /-a by som rezervovať let do Atén. C-c-l /-a b- s-m r-z-r-o-a- l-t d- A-é-. ---------------------------------------- Chcel /-a by som rezervovať let do Atén. 0
Kas see on otselend? Je to-pr-a----e-? Je to priamy let? J- t- p-i-m- l-t- ----------------- Je to priamy let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. P-osí- si mi-s-- p-i --ne--nef-j-iar. Prosím si miesto pri okne, nefajčiar. P-o-í- s- m-e-t- p-i o-n-, n-f-j-i-r- ------------------------------------- Prosím si miesto pri okne, nefajčiar. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Chc-l /-- ---s-m---tv-diť--v-j- reze--á-i-. Chcel /-a by som potvrdiť svoju rezerváciu. C-c-l /-a b- s-m p-t-r-i- s-o-u r-z-r-á-i-. ------------------------------------------- Chcel /-a by som potvrdiť svoju rezerváciu. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Ch----/-- -y--om --or-o--ť--v-j------rvá-i-. Chcel /-a by som stornovať svoju rezerváciu. C-c-l /-a b- s-m s-o-n-v-ť s-o-u r-z-r-á-i-. -------------------------------------------- Chcel /-a by som stornovať svoju rezerváciu. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Chc-l --a by-som--------ť-svoj---e--r-á--u. Chcel /-a by som presunúť svoju rezerváciu. C-c-l /-a b- s-m p-e-u-ú- s-o-u r-z-r-á-i-. ------------------------------------------- Chcel /-a by som presunúť svoju rezerváciu. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Ke-- -e-í ---ši---ie-ad-o ---Rí-a? Kedy letí ďalšie lietadlo do Ríma? K-d- l-t- ď-l-i- l-e-a-l- d- R-m-? ---------------------------------- Kedy letí ďalšie lietadlo do Ríma? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? S--e-te --e-m----a---ľ-é? Sú ešte dve miesta voľné? S- e-t- d-e m-e-t- v-ľ-é- ------------------------- Sú ešte dve miesta voľné? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Nie--m----u- -en jed---v-ľn------t-. Nie, máme už len jedno voľné miesto. N-e- m-m- u- l-n j-d-o v-ľ-é m-e-t-. ------------------------------------ Nie, máme už len jedno voľné miesto. 0
Millal me maandume? Ked-----sta--m-? Kedy pristaneme? K-d- p-i-t-n-m-? ---------------- Kedy pristaneme? 0
Millal me saabume? Ke-y---m-----me? Kedy tam budeme? K-d- t-m b-d-m-? ---------------- Kedy tam budeme? 0
Millal sõidab buss kesklinna? K--- id- ----b-------en---? Kedy ide autobus do centra? K-d- i-e a-t-b-s d- c-n-r-? --------------------------- Kedy ide autobus do centra? 0
Kas see on teie kohver? J---o v-š -u-or? Je to váš kufor? J- t- v-š k-f-r- ---------------- Je to váš kufor? 0
Kas see on teie kott? J- -o -aš- -aš-a? Je to vaša taška? J- t- v-š- t-š-a- ----------------- Je to vaša taška? 0
Kas see on teie pagas? J---o----a ba----n-? Je to vaša batožina? J- t- v-š- b-t-ž-n-? -------------------- Je to vaša batožina? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Koľ----ato-i-y si m-že---z--ť-z---e---? Koľko batožiny si môžem vziať zo sebou? K-ľ-o b-t-ž-n- s- m-ž-m v-i-ť z- s-b-u- --------------------------------------- Koľko batožiny si môžem vziať zo sebou? 0
Kakskümmend kilo. Dvads-ť----. Dvadsať kíl. D-a-s-ť k-l- ------------ Dvadsať kíl. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? Čož-, l---dv-dsať -í-? Čože, len dvadsať kíl? Č-ž-, l-n d-a-s-ť k-l- ---------------------- Čože, len dvadsať kíl? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.