Vestmik

et Lennujaamas   »   be У аэрапорце

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [трыццаць пяць]

35 [trytstsats’ pyats’]

У аэрапорце

[U aeraportse]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Я хац---б--- --цел- ---за----ірав--- б--е- на р--с-у Аф-н-. Я хацеў бы / хацела бы забраніраваць білет на рэйс у Афіны. Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- з-б-а-і-а-а-ь б-л-т н- р-й- у А-і-ы- ----------------------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы забраніраваць білет на рэйс у Афіны. 0
Ya--h---e- by /-k----ela -y za--an---vat-- -іle---a---ys -------. Ya khatseu by / khatsela by zabranіravats’ bіlet na reys u Afіny. Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- z-b-a-і-a-a-s- b-l-t n- r-y- u A-і-y- ----------------------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by zabranіravats’ bіlet na reys u Afіny.
Kas see on otselend? Гэта-б-с-а-адачны-----? Гэта беспасадачны рэйс? Г-т- б-с-а-а-а-н- р-й-? ----------------------- Гэта беспасадачны рэйс? 0
Get--b------d--h-- -e-s? Geta bespasadachny reys? G-t- b-s-a-a-a-h-y r-y-? ------------------------ Geta bespasadachny reys?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Ка----а--а, м--ца -я -к-- ў------- --я-нек-рцо-. Калі ласка, месца ля акна ў салоне для некурцоў. К-л- л-с-а- м-с-а л- а-н- ў с-л-н- д-я н-к-р-о-. ------------------------------------------------ Калі ласка, месца ля акна ў салоне для некурцоў. 0
Ka---lask---m-s-sa-l----kn--u-s--one -l-a-nek-r--ou. Kalі laska, mestsa lya akna u salone dlya nekurtsou. K-l- l-s-a- m-s-s- l-a a-n- u s-l-n- d-y- n-k-r-s-u- ---------------------------------------------------- Kalі laska, mestsa lya akna u salone dlya nekurtsou.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Я--ацеў--ы / х-ц-ла-бы-па---рдзі-ь -в-- --а---ав---е. Я хацеў бы / хацела бы пацвердзіць сваё браніраванне. Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- п-ц-е-д-і-ь с-а- б-а-і-а-а-н-. ----------------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы пацвердзіць сваё браніраванне. 0
Y- ---ts-u----/-k--t-ela--- p-tsv-rdz-t-- ---e bra-іr-vann-. Ya khatseu by / khatsela by patsverdzіts’ svae branіravanne. Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- p-t-v-r-z-t-’ s-a- b-a-і-a-a-n-. ------------------------------------------------------------ Ya khatseu by / khatsela by patsverdzіts’ svae branіravanne.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Я --ц-ў--ы-- --ц-ла -ы ан-----ц-----ё-бр---ра-анн-. Я хацеў бы / хацела бы ануляваць сваё браніраванне. Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- а-у-я-а-ь с-а- б-а-і-а-а-н-. --------------------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы ануляваць сваё браніраванне. 0
Ya--h-t------ / k-a----a b--an--y-----’-svae b-an-rav----. Ya khatseu by / khatsela by anulyavats’ svae branіravanne. Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- a-u-y-v-t-’ s-a- b-a-і-a-a-n-. ---------------------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by anulyavats’ svae branіravanne.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Я-ха-----ы-------л--б- ---а--а-ір-ва-ь. Я хацеў бы / хацела бы перабраніраваць. Я х-ц-ў б- / х-ц-л- б- п-р-б-а-і-а-а-ь- --------------------------------------- Я хацеў бы / хацела бы перабраніраваць. 0
Y- ---t--u--- - khatse-a--- -erabra-------s-. Ya khatseu by / khatsela by perabranіravats’. Y- k-a-s-u b- / k-a-s-l- b- p-r-b-a-і-a-a-s-. --------------------------------------------- Ya khatseu by / khatsela by perabranіravats’.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Ка-- -ыля-----ас----ы ---а-ёт -----? Калі вылятае наступны самалёт у Рым? К-л- в-л-т-е н-с-у-н- с-м-л-т у Р-м- ------------------------------------ Калі вылятае наступны самалёт у Рым? 0
K--- ----atae n-s---n--sa-a----u -ym? Kalі vylyatae nastupny samalet u Rym? K-l- v-l-a-a- n-s-u-n- s-m-l-t u R-m- ------------------------------------- Kalі vylyatae nastupny samalet u Rym?
Kas kaks kohta on veel vabad? Ці---------- дв--с-а-одн-- месцы? Ці ёсць яшчэ два свабодныя месцы? Ц- ё-ц- я-ч- д-а с-а-о-н-я м-с-ы- --------------------------------- Ці ёсць яшчэ два свабодныя месцы? 0
T-і -ost-’-yas-c--------va-o--yya---s-s-? Tsі yosts’ yashche dva svabodnyya mestsy? T-і y-s-s- y-s-c-e d-a s-a-o-n-y- m-s-s-? ----------------------------------------- Tsі yosts’ yashche dva svabodnyya mestsy?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Н-- у-----то-ькі -д---св--о-нае м-с--. Не, у нас толькі адно свабоднае месца. Н-, у н-с т-л-к- а-н- с-а-о-н-е м-с-а- -------------------------------------- Не, у нас толькі адно свабоднае месца. 0
N---- --s t-l’-і a--o --ab---ae -e--s-. Ne, u nas tol’kі adno svabodnae mestsa. N-, u n-s t-l-k- a-n- s-a-o-n-e m-s-s-. --------------------------------------- Ne, u nas tol’kі adno svabodnae mestsa.
Millal me maandume? Калі -ы п--зямл----я? Калі мы прызямляемся? К-л- м- п-ы-я-л-е-с-? --------------------- Калі мы прызямляемся? 0
K-lі-my-pr---am--ay--sya? Kalі my pryzyamlyayemsya? K-l- m- p-y-y-m-y-y-m-y-? ------------------------- Kalі my pryzyamlyayemsya?
Millal me saabume? К-лі--ы буд--- -а -ес--? Калі мы будзем на месцы? К-л- м- б-д-е- н- м-с-ы- ------------------------ Калі мы будзем на месцы? 0
Ka---m- -u--em-na --s-s-? Kalі my budzem na mestsy? K-l- m- b-d-e- n- m-s-s-? ------------------------- Kalі my budzem na mestsy?
Millal sõidab buss kesklinna? Кал- -дпр-ў--ец-а а------ - -э-т---о--д-? Калі адпраўляецца аўтобус у цэнтр горада? К-л- а-п-а-л-е-ц- а-т-б-с у ц-н-р г-р-д-? ----------------------------------------- Калі адпраўляецца аўтобус у цэнтр горада? 0
Kalі -d-r--ly-ye-st-a --to-u- ---s--t--g--ad-? Kalі adpraulyayetstsa autobus u tsentr gorada? K-l- a-p-a-l-a-e-s-s- a-t-b-s u t-e-t- g-r-d-? ---------------------------------------------- Kalі adpraulyayetstsa autobus u tsentr gorada?
Kas see on teie kohver? Г-та В-ш--ам--ан? Гэта Ваш чамадан? Г-т- В-ш ч-м-д-н- ----------------- Гэта Ваш чамадан? 0
Geta----h--h----an? Geta Vash chamadan? G-t- V-s- c-a-a-a-? ------------------- Geta Vash chamadan?
Kas see on teie kott? Гэ-- Ва----ум-а? Гэта Ваша сумка? Г-т- В-ш- с-м-а- ---------------- Гэта Ваша сумка? 0
G-t--V-sha-su-ka? Geta Vasha sumka? G-t- V-s-a s-m-a- ----------------- Geta Vasha sumka?
Kas see on teie pagas? Гэ-а Ваш б---ж? Гэта Ваш багаж? Г-т- В-ш б-г-ж- --------------- Гэта Ваш багаж? 0
Geta----- b--a--? Geta Vash bagazh? G-t- V-s- b-g-z-? ----------------- Geta Vash bagazh?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Ко-ь-- -а-ажу - маг--ўзя---з---б-й? Колькі багажу я магу ўзяць з сабой? К-л-к- б-г-ж- я м-г- ў-я-ь з с-б-й- ----------------------------------- Колькі багажу я магу ўзяць з сабой? 0
K-l--і b-g-z-u y- -a----zy-ts- --s-bo-? Kol’kі bagazhu ya magu uzyats’ z saboy? K-l-k- b-g-z-u y- m-g- u-y-t-’ z s-b-y- --------------------------------------- Kol’kі bagazhu ya magu uzyats’ z saboy?
Kakskümmend kilo. Дв-цц-ц--к-ла-ра-. Дваццаць кілаграм. Д-а-ц-ц- к-л-г-а-. ------------------ Дваццаць кілаграм. 0
Dva--t-ats’ kіla-r--. Dvatstsats’ kіlagram. D-a-s-s-t-’ k-l-g-a-. --------------------- Dvatstsats’ kіlagram.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Шт-,-т---кі --ацца-ь --ла----? Што, толькі дваццаць кілаграм? Ш-о- т-л-к- д-а-ц-ц- к-л-г-а-? ------------------------------ Што, толькі дваццаць кілаграм? 0
Sht-- tol-k--d-a-s-s-ts- k-lagra-? Shto, tol’kі dvatstsats’ kіlagram? S-t-, t-l-k- d-a-s-s-t-’ k-l-g-a-? ---------------------------------- Shto, tol’kі dvatstsats’ kіlagram?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.