Я хотел бы / хотела бы забронировать рейс до Афин.
Kas see on otselend?
Դա ու-ի՞ղ թռի----:
Դա ուղի՞ղ թռիչք է:
Դ- ո-ղ-՞- թ-ի-ք է-
------------------
Դա ուղի՞ղ թռիչք է: 0 Da ug-i՞-h-t’rri----’ eDa ughi՞gh t’rrich’k’ eD- u-h-՞-h t-r-i-h-k- e-----------------------Da ughi՞gh t’rrich’k’ e
Ես ո-զում-եմ -մ--ա-վ-ր---ա--ա--լ:
Ես ուզում եմ իմ պատվերը հաստատել:
Ե- ո-զ-ւ- ե- ի- պ-տ-ե-ը հ-ս-ա-ե-:
---------------------------------
Ես ուզում եմ իմ պատվերը հաստատել: 0 Y-- ---- ye- -m --t--r- hastatelYes uzum yem im patvery hastatelY-s u-u- y-m i- p-t-e-y h-s-a-e---------------------------------Yes uzum yem im patvery hastatel
Ե------ւմ----ի--պա----- չեղար--լ:
Ես ուզում եմ իմ պատվերը չեղարկել:
Ե- ո-զ-ւ- ե- ի- պ-տ-ե-ը չ-ղ-ր-ե-:
---------------------------------
Ես ուզում եմ իմ պատվերը չեղարկել: 0 Y-- u-u---------p-tv-ry-----eg--rk-lYes uzum yem im patvery ch’yegharkelY-s u-u- y-m i- p-t-e-y c-’-e-h-r-e-------------------------------------Yes uzum yem im patvery ch’yegharkel
Ես -ւ-ու--եմ--մ պ-տ-եր----խել:
Ես ուզում եմ իմ պատվերը փոխել:
Ե- ո-զ-ւ- ե- ի- պ-տ-ե-ը փ-խ-լ-
------------------------------
Ես ուզում եմ իմ պատվերը փոխել: 0 Y-s u-u---em i- -atv--- p---khelYes uzum yem im patvery p’vokhelY-s u-u- y-m i- p-t-e-y p-v-k-e---------------------------------Yes uzum yem im patvery p’vokhel
Ե-րբ - --կ---մ-հ-ջ--- օ-ան--ը----ի Հ---:
Ե՞րբ է մեկնում հաջորդ օդանավը դեպի Հռոմ:
Ե-ր- է մ-կ-ո-մ հ-ջ-ր- օ-ա-ա-ը դ-պ- Հ-ո-:
----------------------------------------
Ե՞րբ է մեկնում հաջորդ օդանավը դեպի Հռոմ: 0 Y-՞r- - m-knu----jor--o--n-v-----i Hrr-mYe՞rb e meknum hajord odanavy depi HrromY-՞-b e m-k-u- h-j-r- o-a-a-y d-p- H-r-m----------------------------------------Ye՞rb e meknum hajord odanavy depi Hrrom
Եր-ու -զա--տ--եր -եռ---՞ն:
Երկու ազատ տեղեր դեռ կա՞ն:
Ե-կ-ւ ա-ա- տ-ղ-ր դ-ռ կ-՞-:
--------------------------
Երկու ազատ տեղեր դեռ կա՞ն: 0 Y---- ---- te-h-r -e-r -a՞nYerku azat tegher derr ka՞nY-r-u a-a- t-g-e- d-r- k-՞----------------------------Yerku azat tegher derr ka՞n
Ե՞ր----մեկնո---ա--ոբո--- --պի-ք-ղա-ի-կեն-րո-:
Ե՞րբ է մեկնում ավտոբուսը դեպի քաղաքի կենտրոն:
Ե-ր- է մ-կ-ո-մ ա-տ-բ-ւ-ը դ-պ- ք-ղ-ք- կ-ն-ր-ն-
---------------------------------------------
Ե՞րբ է մեկնում ավտոբուսը դեպի քաղաքի կենտրոն: 0 Y--rb-e-me------vtobu-y-de-i-----ha-’i -e-tronYe՞rb e meknum avtobusy depi k’aghak’i kentronY-՞-b e m-k-u- a-t-b-s- d-p- k-a-h-k-i k-n-r-n----------------------------------------------Ye՞rb e meknum avtobusy depi k’aghak’i kentron
Ս--Ձ-՞ր--այու--կ- է:
Սա Ձե՞ր պայուսակն է:
Ս- Ձ-՞- պ-յ-ւ-ա-ն է-
--------------------
Սա Ձե՞ր պայուսակն է: 0 S- ----r--ay--a---eSa Dze՞r payusakn eS- D-e-r p-y-s-k- e-------------------Sa Dze՞r payusakn e
Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha.
Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga.
See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet.
Sama oluline on regulaarne harjutamine.
Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada.
Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav.
Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure.
Kõnekeskuse maht suureneb.
Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk.
Pikka aega usuti, et aju on muutmatu.
Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi.
Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele.
Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni.
Võiks öelda, et see toimib nagu lihas.
Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni.
Ajus töödeldakse igat sisendit.
Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini.
See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt.
See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt.
Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida.
Väga hästi mõjub ka lugemine.
Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust.
See tähendab, et meie sõnavara laieneb.
Lisaks paraneb meie keeletunnetus.
Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus.
Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega.
Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik.
Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka.
See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega.
See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest.
Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele.
See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli...
See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku.
15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele.
Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt.
Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust.
Brasiilias on see teistmoodi.
Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina.
Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru.
Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese.
Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad.
Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.