Мен-А--нағ- ----- б-р-р-й--і броньд-- -ояй-- деп едім.
Мен Афинаға дейін бір рейсті броньдап қояйын деп едім.
М-н А-и-а-а д-й-н б-р р-й-т- б-о-ь-а- қ-я-ы- д-п е-і-.
------------------------------------------------------
Мен Афинаға дейін бір рейсті броньдап қояйын деп едім. 0 Men ---n--a -ey----ir-re--t- -ron--p -oy--ın--ep-e---.Men Afïnağa deyin bir reysti brondap qoyayın dep edim.M-n A-ï-a-a d-y-n b-r r-y-t- b-o-d-p q-y-y-n d-p e-i-.------------------------------------------------------Men Afïnağa deyin bir reysti brondap qoyayın dep edim.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida.
Мен Афинаға дейін бір рейсті броньдап қояйын деп едім.
Men Afïnağa deyin bir reysti brondap qoyayın dep edim.
Б---і--ен--а- --рта-ы- деп ед--.
Бронімнен бас тартайын деп едім.
Б-о-і-н-н б-с т-р-а-ы- д-п е-і-.
--------------------------------
Бронімнен бас тартайын деп едім. 0 Bro-imn---b----arta--n -ep e--m.Bronimnen bas tartayın dep edim.B-o-i-n-n b-s t-r-a-ı- d-p e-i-.--------------------------------Bronimnen bas tartayın dep edim.
О---е-д---а---екі----н---р -а?
Ол жерде тағы екі орын бар ма?
О- ж-р-е т-ғ- е-і о-ы- б-р м-?
------------------------------
Ол жерде тағы екі орын бар ма? 0 O- j-r-- -ağ- e-- o-ın-ba----?Ol jerde tağı eki orın bar ma?O- j-r-e t-ğ- e-i o-ı- b-r m-?------------------------------Ol jerde tağı eki orın bar ma?
Жо-- ----- -е--б-р-о-ын бос.
Жоқ, бізде тек бір орын бос.
Ж-қ- б-з-е т-к б-р о-ы- б-с-
----------------------------
Жоқ, бізде тек бір орын бос. 0 J----bi-d------bir o-ı- --s.Joq, bizde tek bir orın bos.J-q- b-z-e t-k b-r o-ı- b-s-----------------------------Joq, bizde tek bir orın bos.
Біз--нда--а-ан -е-е--з?
Біз онда қашан жетеміз?
Б-з о-д- қ-ш-н ж-т-м-з-
-----------------------
Біз онда қашан жетеміз? 0 Bi---nd--q-ş-- -e-e---?Biz onda qaşan jetemiz?B-z o-d- q-ş-n j-t-m-z------------------------Biz onda qaşan jetemiz?
Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha.
Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga.
See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet.
Sama oluline on regulaarne harjutamine.
Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada.
Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav.
Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure.
Kõnekeskuse maht suureneb.
Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk.
Pikka aega usuti, et aju on muutmatu.
Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi.
Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele.
Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni.
Võiks öelda, et see toimib nagu lihas.
Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni.
Ajus töödeldakse igat sisendit.
Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini.
See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt.
See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt.
Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida.
Väga hästi mõjub ka lugemine.
Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust.
See tähendab, et meie sõnavara laieneb.
Lisaks paraneb meie keeletunnetus.
Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus.
Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega.
Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik.
Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka.
See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega.
See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest.
Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele.
See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli...
See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku.
15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele.
Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt.
Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust.
Brasiilias on see teistmoodi.
Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina.
Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru.
Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese.
Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad.
Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.