Vestmik

et Pangas   »   sq Nё bankё

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [gjashtёdhjetё]

Nё bankё

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. Dua-t--ha- n-ё l-og--i-b-n-a-e. Dua tё hap njё llogari bankare. D-a t- h-p n-ё l-o-a-i b-n-a-e- ------------------------------- Dua tё hap njё llogari bankare. 0
Siin on mu pass. Urdh--o-- p--h----t-n t--e. Urdhёroni pashaportёn time. U-d-ё-o-i p-s-a-o-t-n t-m-. --------------------------- Urdhёroni pashaportёn time. 0
Ja siin on mu aadress. K---ёsh-ё--dres- i-e. Kjo ёshtё adresa ime. K-o ё-h-ё a-r-s- i-e- --------------------- Kjo ёshtё adresa ime. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. Dua-t- dep--itoj -e-ё -ё -l-----n- tim-. Dua tё depozitoj lekё nё llogarinё time. D-a t- d-p-z-t-j l-k- n- l-o-a-i-ё t-m-. ---------------------------------------- Dua tё depozitoj lekё nё llogarinё time. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Dua t--tёrh-q--e-ё -g- -l-g--i- -m-. Dua tё tёrheq lekё nga llogaria ime. D-a t- t-r-e- l-k- n-a l-o-a-i- i-e- ------------------------------------ Dua tё tёrheq lekё nga llogaria ime. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. D-- -ё-ma-r -o---- --ll--ari--. Dua tё marr kopjet e llogarisё. D-a t- m-r- k-p-e- e l-o-a-i-ё- ------------------------------- Dua tё marr kopjet e llogarisё. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Dua-t---h--- --ё -e--u---ti--. Dua tё thyej njё çek udhёtimi. D-a t- t-y-j n-ё ç-k u-h-t-m-. ------------------------------ Dua tё thyej njё çek udhёtimi. 0
Kui kõrged on tasud? Sa tё-l-rt---anё-ta---a-? Sa tё larta janё tarifat? S- t- l-r-a j-n- t-r-f-t- ------------------------- Sa tё larta janё tarifat? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? K-----f----s? Ku tё firmos? K- t- f-r-o-? ------------- Ku tё firmos? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. Po -re---j- -----fe-tё ng----e-man--. Po pres njё transfertё nga Gjermania. P- p-e- n-ё t-a-s-e-t- n-a G-e-m-n-a- ------------------------------------- Po pres njё transfertё nga Gjermania. 0
Siin on mu kontonumber. Urd-ё--ni-n--ri- - l-og-r--ё. Urdhёroni numrin e llogarisё. U-d-ё-o-i n-m-i- e l-o-a-i-ё- ----------------------------- Urdhёroni numrin e llogarisё. 0
Kas raha on saabunud? A -a-e-m-ёrri-ur lekёt? A kane mbёrritur lekёt? A k-n- m-ё-r-t-r l-k-t- ----------------------- A kane mbёrritur lekёt? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. D-a tё ---ej-k-t---ekё. Dua tё thyej kёto lekё. D-a t- t-y-j k-t- l-k-. ----------------------- Dua tё thyej kёto lekё. 0
Mul on vaja USA dollareid. M----he---ol-a-ë-a-eri-an. Mё duhen dollarë amerikan. M- d-h-n d-l-a-ë a-e-i-a-. -------------------------- Mё duhen dollarë amerikan. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Mё --pni l--ё-tё vo-la- ju -u-e-. Mё jepni lekё tё vogla, ju lutem. M- j-p-i l-k- t- v-g-a- j- l-t-m- --------------------------------- Mё jepni lekё tё vogla, ju lutem. 0
Kas siin on sularahaautomaati? A k----tu -do-jё -an---a-? A ka kёtu ndonjё bankomat? A k- k-t- n-o-j- b-n-o-a-? -------------------------- A ka kёtu ndonjё bankomat? 0
Kui palju raha võib välja võtta? S- l----m-nd--ё---r-e-ёsh? Sa lekё mund tё tёrheqёsh? S- l-k- m-n- t- t-r-e-ё-h- -------------------------- Sa lekё mund tё tёrheqёsh? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Çf--- k-rt-sh--redi-i--un- t- -ёr-orё--? Çfarё kartash krediti mund tё pёrdorёsh? Ç-a-ё k-r-a-h k-e-i-i m-n- t- p-r-o-ё-h- ---------------------------------------- Çfarё kartash krediti mund tё pёrdorёsh? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...