Vestmik

et midagi põhjendama 2   »   sq tё argumentosh diçka 2

76 [seitsekümmend kuus]

midagi põhjendama 2

midagi põhjendama 2

76 [shtatёdhjetёegjashtё]

tё argumentosh diçka 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Miks sa ei tulnud? Ps- --k k- ar-hu-? Pse nuk ke ardhur? P-e n-k k- a-d-u-? ------------------ Pse nuk ke ardhur? 0
Ma olin haige. U-- is-a - ----r-. Unё isha i sёmurё. U-ё i-h- i s-m-r-. ------------------ Unё isha i sёmurё. 0
Ma ei tulnud, sest ma olin haige. Nuk -r-ha,----se-i-h--i---mur-. Nuk erdha, sepse isha i sёmurё. N-k e-d-a- s-p-e i-h- i s-m-r-. ------------------------------- Nuk erdha, sepse isha i sёmurё. 0
Miks ta ei tulnud? P----uk -------jo? Pse nuk erdhi ajo? P-e n-k e-d-i a-o- ------------------ Pse nuk erdhi ajo? 0
Ta oli väsinud. A----sht- e ---hu-. Ajo ishte e lodhur. A-o i-h-e e l-d-u-. ------------------- Ajo ishte e lodhur. 0
Ta ei tulnud, sest ta oli väsinud. A-o---k -r---,-s-ps--i-h-e e--odh--. Ajo nuk erdhi, sepse ishte e lodhur. A-o n-k e-d-i- s-p-e i-h-e e l-d-u-. ------------------------------------ Ajo nuk erdhi, sepse ishte e lodhur. 0
Miks ta ei tulnud? Pse--uk k----d--- --? Pse nuk ka ardhur ai? P-e n-k k- a-d-u- a-? --------------------- Pse nuk ka ardhur ai? 0
Tal ei olnud tuju. Ai-s’-is--- d--h---. Ai s’kishte dёshirё. A- s-k-s-t- d-s-i-ё- -------------------- Ai s’kishte dёshirё. 0
Ta ei tulnud, sest tal ei olnud tuju. Ai--------hi- --p-e---k k-s--e-dёs---ё. Ai nuk erdhi, sepse nuk kishte dёshirё. A- n-k e-d-i- s-p-e n-k k-s-t- d-s-i-ё- --------------------------------------- Ai nuk erdhi, sepse nuk kishte dёshirё. 0
Miks te ei tulnud? P-e-nu--er-hёt---? Pse nuk erdhёt ju? P-e n-k e-d-ё- j-? ------------------ Pse nuk erdhёt ju? 0
Meie auto on katki. Ma--na---nё------ ---ri-h-r. Makina jonё ёshtё e prishur. M-k-n- j-n- ё-h-ё e p-i-h-r- ---------------------------- Makina jonё ёshtё e prishur. 0
Me ei tulnud, sest me auto on katki. N---uk e--hёm,-----e m-ki-a-jo-ё ёs-t--e pr-s-u-. Ne nuk erdhёm, sepse makina jonё ёshtё e prishur. N- n-k e-d-ё-, s-p-e m-k-n- j-n- ё-h-ё e p-i-h-r- ------------------------------------------------- Ne nuk erdhёm, sepse makina jonё ёshtё e prishur. 0
Miks need inimesed ei tulnud? P----uk-e--h-n nj-rё--t? Pse nuk erdhёn njerёzit? P-e n-k e-d-ё- n-e-ё-i-? ------------------------ Pse nuk erdhёn njerёzit? 0
Nad jäid rongist maha. A-- -----n tren-n. Ata humbёn trenin. A-a h-m-ё- t-e-i-. ------------------ Ata humbёn trenin. 0
Nad ei tulnud, sest jäid rongist maha. A-a n---e--h--,----se ---bёn ----i-. Ata nuk erdhёn, sepse humbёn trenin. A-a n-k e-d-ё-, s-p-e h-m-ё- t-e-i-. ------------------------------------ Ata nuk erdhёn, sepse humbёn trenin. 0
Miks sa ei tulnud? Pse nuk---d---t-? Pse nuk erdhe ti? P-e n-k e-d-e t-? ----------------- Pse nuk erdhe ti? 0
Ma ei tohtinud. N-- mё -e--h-j. Nuk mё lejohej. N-k m- l-j-h-j- --------------- Nuk mё lejohej. 0
Ma ei tulnud, sest ma ei tohtinud. U-- -uk erd-a, s--s---u---ё -ej----. Unё nuk erdha, sepse nuk mё lejohej. U-ё n-k e-d-a- s-p-e n-k m- l-j-h-j- ------------------------------------ Unё nuk erdha, sepse nuk mё lejohej. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ameerika põlisrahvaste keeled

Ameerikas räägitakse palju erinevaid keeli. Põhja-Ameerikas on põhiliseks keeleks inglise keel. Lõuna-Ameerikas domineerivad hispaania ja portugali keel. Ameerikasse jõudsid kõik need keeled Euroopast. Enne kolonisatsiooni räägiti seal teisi keeli. Need keeled on Ameerika põlisrahvaste keeled. Tänaseni ei olnud neid palju uuritud. Antud keelte mitmekülgsus aga on tohutu. Hinnanguliselt on Põhja-Ameerikas umbes 60 keelerühma. Lõuna-Ameerikas võib neid isegi olla kuni 150. Lisaks on mitmeid isoleeritud keeli. Kõik need keeled on väga erinevad. Neil on vaid mõned ühised jooned. Seepärast on neid keeli keeruline liigitada. Nende erinevuste põhjus peitub Ameerika ajaloos. Ameerikas koloniseeriti järk-järgult. Esimesed inimesed tulid Ameerikasse üle 10 000 aasta tagasi. Iga elanikkond tõi sellele mandrile oma keele. Põlisrahvaste keeled sarnanevad kõige rohkem aasia keeltele. Ameerika põliskeelte olukord pole aega kõikjal ühesugune. Paljud põliskeeled on Lõuna-Ameerikas endiselt kasutuses. Keeltel nagu guaranii ja ketšua on miljoneid kõnelejaid. Seevastu paljud Põhja-Ameerika keeled on peaaegu välja surnud. Põhja Ameerika põliselanike kultuur oli kaua aega rõhutud. Selle käigus kadusid ka nende keeled. Kuid viimastel aastakümnete jooksul on huvi nende vastu kasvanud. On palju programme, mille eesmärgiks on antud keelte eest hoolitsemine ja nende kaitsmine. Et neil oleks siiski tulevik...