Vestmik

et suur – väike   »   sq i madh – i vogёl

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [gjashtёdhjetёetetё]

i madh – i vogёl

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
suur ja väike i-m--h-d-e-i--o-ёl i madh dhe i vogёl i m-d- d-e i v-g-l ------------------ i madh dhe i vogёl 0
Elevant on suur. E-ef-n------tё-- -ad-. Elefanti ёshtё i madh. E-e-a-t- ё-h-ё i m-d-. ---------------------- Elefanti ёshtё i madh. 0
Hiir on väike. Mi- ёsht- i-vo-ёl. Miu ёshtё i vogёl. M-u ё-h-ё i v-g-l- ------------------ Miu ёshtё i vogёl. 0
pime ja valge i-e--ёt---e --ç-l-t i errёt dhe i çelёt i e-r-t d-e i ç-l-t ------------------- i errёt dhe i çelёt 0
Öö on pime. Na-a ё-htё---e--ё-. Nata ёshtё e errёt. N-t- ё-h-ё e e-r-t- ------------------- Nata ёshtё e errёt. 0
Päev on valge. Dit--ёsh-- -- drit-. Dita ёshtё me dritё. D-t- ё-h-ё m- d-i-ё- -------------------- Dita ёshtё me dritё. 0
vana ja noor i -jet-- -h-----i i vjetёr dhe i ri i v-e-ё- d-e i r- ----------------- i vjetёr dhe i ri 0
Meie vanaisa on väga vana. G---h---n- ёshtё----mё-------ё-. Gjyshi ynё ёshtё shumё i vjetёr. G-y-h- y-ё ё-h-ё s-u-ё i v-e-ё-. -------------------------------- Gjyshi ynё ёshtё shumё i vjetёr. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Pa-a -- ---tё----i is-t---ko---i --. Para 70 vjetёsh ai ishte akoma i ri. P-r- 7- v-e-ё-h a- i-h-e a-o-a i r-. ------------------------------------ Para 70 vjetёsh ai ishte akoma i ri. 0
ilus ja inetu i---k-r dhe-i s--m-uar i bukur dhe i shёmtuar i b-k-r d-e i s-ё-t-a- ---------------------- i bukur dhe i shёmtuar 0
Liblikas on ilus. F---ura--s-tё - buk-r. Flutura ёshtё e bukur. F-u-u-a ё-h-ё e b-k-r- ---------------------- Flutura ёshtё e bukur. 0
Ämblik on inetu. M-ri-anga-ёsht- e--hёmtua-. Merimanga ёshtё e shёmtuar. M-r-m-n-a ё-h-ё e s-ё-t-a-. --------------------------- Merimanga ёshtё e shёmtuar. 0
paks ja kõhn i-t-as-- -h--i -o-lё i trashё dhe i hollё i t-a-h- d-e i h-l-ё -------------------- i trashё dhe i hollё 0
100 kilo kaaluv naine on paks. N----r-a -00 k-l--ёs--ё e-s--nd--h-. Njё grua 100 kile ёshtё e shёndoshё. N-ё g-u- 1-0 k-l- ё-h-ё e s-ё-d-s-ё- ------------------------------------ Njё grua 100 kile ёshtё e shёndoshё. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. N----------0---l--ё---ё--------. Njё burrё 50 kile ёshtё i dobёt. N-ё b-r-ё 5- k-l- ё-h-ё i d-b-t- -------------------------------- Njё burrё 50 kile ёshtё i dobёt. 0
kallis ja odav i-shtr-njt--d-e --li-ё i shtrenjtё dhe i lirё i s-t-e-j-ё d-e i l-r- ---------------------- i shtrenjtё dhe i lirё 0
Auto on kallis. Mak-na ёs--ё --s--r--jt-. Makina ёshtё e shtrenjtё. M-k-n- ё-h-ё e s-t-e-j-ё- ------------------------- Makina ёshtё e shtrenjtё. 0
Ajaleht on odav. Ga-eta ё-h------ir-. Gazeta ёshtё e lirё. G-z-t- ё-h-ё e l-r-. -------------------- Gazeta ёshtё e lirё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...