Я ----ю --л---ць ---ш- -- с--- -ах--а-.
Я жадаю залічыць грошы на свой рахунак.
Я ж-д-ю з-л-ч-ц- г-о-ы н- с-о- р-х-н-к-
---------------------------------------
Я жадаю залічыць грошы на свой рахунак. 0 Y--zha---- ---і-h--s- gros-y--a --o- -akhu-ak.Ya zhadayu zalіchyts’ groshy na svoy rakhunak.Y- z-a-a-u z-l-c-y-s- g-o-h- n- s-o- r-k-u-a-.----------------------------------------------Ya zhadayu zalіchyts’ groshy na svoy rakhunak.
Я хотел бы / хотела бы положить деньги на мой счёт.
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta.
Я----аю-----ь г---ы --м--г- -а-----.
Я жадаю зняць грошы з майго рахунку.
Я ж-д-ю з-я-ь г-о-ы з м-й-о р-х-н-у-
------------------------------------
Я жадаю зняць грошы з майго рахунку. 0 Ya-z-ad-y- z---t-----o-------ay-o--a---nku.Ya zhadayu znyats’ groshy z maygo rakhunku.Y- z-a-a-u z-y-t-’ g-o-h- z m-y-o r-k-u-k-.-------------------------------------------Ya zhadayu znyats’ groshy z maygo rakhunku.
Я хотел бы / хотела бы снять деньги с моего счёта.
Ma sooviksin kontoväljavõtet.
Я--а--- -зяц--в---с-і----а--нк-.
Я жадаю ўзяць выпіскі з рахунку.
Я ж-д-ю ў-я-ь в-п-с-і з р-х-н-у-
--------------------------------
Я жадаю ўзяць выпіскі з рахунку. 0 Y---h-d-y----yats’-----s-- z-ra--unku.Ya zhadayu uzyats’ vypіskі z rakhunku.Y- z-a-a-u u-y-t-’ v-p-s-і z r-k-u-k-.--------------------------------------Ya zhadayu uzyats’ vypіskі z rakhunku.
Я--а-а--ат-------гр-ш--п- п-д-рож-ы--чэку.
Я жадаю атрымаць грошы па падарожным чэку.
Я ж-д-ю а-р-м-ц- г-о-ы п- п-д-р-ж-ы- ч-к-.
------------------------------------------
Я жадаю атрымаць грошы па падарожным чэку. 0 Ya--had-y- --rymats’ --os-y--- pa---o---ym c----.Ya zhadayu atrymats’ groshy pa padarozhnym cheku.Y- z-a-a-u a-r-m-t-’ g-o-h- p- p-d-r-z-n-m c-e-u--------------------------------------------------Ya zhadayu atrymats’ groshy pa padarozhnym cheku.
Я----с--- с-ла---ц- -ад--к-?
Якую суму складаюць падаткі?
Я-у- с-м- с-л-д-ю-ь п-д-т-і-
----------------------------
Якую суму складаюць падаткі? 0 Yakuy---umu---la-a-ut-- -adatkі?Yakuyu sumu skladayuts’ padatkі?Y-k-y- s-m- s-l-d-y-t-’ p-d-t-і---------------------------------Yakuyu sumu skladayuts’ padatkі?
Д-е я--аві--- -ас-і-ацц-?
Дзе я павінен распісацца?
Д-е я п-в-н-н р-с-і-а-ц-?
-------------------------
Дзе я павінен распісацца? 0 Dz- ya ----n-- r--pі-at--s-?Dze ya pavіnen raspіsatstsa?D-e y- p-v-n-n r-s-і-a-s-s-?----------------------------Dze ya pavіnen raspіsatstsa?
Я -акаю----а-од-з-Г-рманіі.
Я чакаю перавод з Германіі.
Я ч-к-ю п-р-в-д з Г-р-а-і-.
---------------------------
Я чакаю перавод з Германіі. 0 Y- c-aka-u ---a-od ------a---.Ya chakayu peravod z Germanіі.Y- c-a-a-u p-r-v-d z G-r-a-і-.------------------------------Ya chakayu peravod z Germanіі.
Грошы --сту-і-і?
Грошы паступілі?
Г-о-ы п-с-у-і-і-
----------------
Грошы паступілі? 0 G-o-h- p--------?Groshy pastupіlі?G-o-h- p-s-u-і-і------------------Groshy pastupіlі?
Ту----ць-б-нк----?
Тут ёсць банкамат?
Т-т ё-ц- б-н-а-а-?
------------------
Тут ёсць банкамат? 0 Tu------s’--an--mat?Tut yosts’ bankamat?T-t y-s-s- b-n-a-a-?--------------------Tut yosts’ bankamat?
Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat.
Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt.
Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega.
Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale.
Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme.
Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika?
Teadlased on uurinud seda juba pikka aega.
Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse.
Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse.
Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid.
Katsealusteks olid keelekooli õpilased.
Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt.
Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised.
Katsealused seda ei teadnud.
Õpilastele esitati pärast õppimist laused.
Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte.
Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju.
See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust.
Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris.
Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära!
Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed.
Üheks selliseks on
See asub vasakpoolses suurajus.
Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne.
Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt.
Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi.
Nad kõik järgivad samu põhimõtteid.
Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...