Vestmik

et midagi tohtima   »   it potere

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [settantatré]

potere

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Puo- g-----id-r-? Puoi già guidare? P-o- g-à g-i-a-e- ----------------- Puoi già guidare? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Puoi g-à b--e a-co-? Puoi già bere alcol? P-o- g-à b-r- a-c-l- -------------------- Puoi già bere alcol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? P-o---i- a----e --l--ste----a solo? Puoi già andare all’estero da solo? P-o- g-à a-d-r- a-l-e-t-r- d- s-l-? ----------------------------------- Puoi già andare all’estero da solo? 0
tohtima potere / -v-re ---p---e--o -i potere / avere il permesso di p-t-r- / a-e-e i- p-r-e-s- d- ----------------------------- potere / avere il permesso di 0
Tohime me siin suitsetada? P----a-o-f-ma-e-qui? Possiamo fumare qui? P-s-i-m- f-m-r- q-i- -------------------- Possiamo fumare qui? 0
Tohib siin suitsetada? È perme-so---m--- q-i? È permesso fumare qui? È p-r-e-s- f-m-r- q-i- ---------------------- È permesso fumare qui? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? S--pu- --gare-con-l- -ar-a -i --ed---? Si può pagare con la carta di credito? S- p-ò p-g-r- c-n l- c-r-a d- c-e-i-o- -------------------------------------- Si può pagare con la carta di credito? 0
Tohib siin tšekiga maksta? S--p-ò---gare ----un-a----no? Si può pagare con un assegno? S- p-ò p-g-r- c-n u- a-s-g-o- ----------------------------- Si può pagare con un assegno? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? S- -----a-a-e--olo -n--ontanti? Si può pagare solo in contanti? S- p-ò p-g-r- s-l- i- c-n-a-t-? ------------------------------- Si può pagare solo in contanti? 0
Tohin ma hetkel helistada? Po--- -elef--are--n--om----? Posso telefonare un momento? P-s-o t-l-f-n-r- u- m-m-n-o- ---------------------------- Posso telefonare un momento? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Poss--ch--d----q-a----a? Posso chiedere qualcosa? P-s-o c-i-d-r- q-a-c-s-? ------------------------ Posso chiedere qualcosa? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? P-----d--e-q-a--os-? Posso dire qualcosa? P-s-o d-r- q-a-c-s-? -------------------- Posso dire qualcosa? 0
Ta ei tohi pargis magada. N----u- --rm--e--l -ar--. Non può dormire al parco. N-n p-ò d-r-i-e a- p-r-o- ------------------------- Non può dormire al parco. 0
Ta ei tohi autos magada. Non--uò-d--mi-e-in-a----/---cch--a. Non può dormire in auto / macchina. N-n p-ò d-r-i-e i- a-t- / m-c-h-n-. ----------------------------------- Non può dormire in auto / macchina. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. No--può-do-m-re ------zion-. Non può dormire in stazione. N-n p-ò d-r-i-e i- s-a-i-n-. ---------------------------- Non può dormire in stazione. 0
Tohime me istuda? Po-si--o -ederci? Possiamo sederci? P-s-i-m- s-d-r-i- ----------------- Possiamo sederci? 0
Tohime me menüüd saada? P-s-iam----e-e--l --n-? Possiamo avere il menu? P-s-i-m- a-e-e i- m-n-? ----------------------- Possiamo avere il menu? 0
Tohime me eraldi maksta? P--s-a-o---gar- se--------nt-? Possiamo pagare separatamente? P-s-i-m- p-g-r- s-p-r-t-m-n-e- ------------------------------ Possiamo pagare separatamente? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!