Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   it Frasi secondarie con se

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [novantatré]

Frasi secondarie con se

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Non ---se-mi am-. Non so se mi ama. N-n s- s- m- a-a- ----------------- Non so se mi ama. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. N-- so se---torn-. Non so se ritorna. N-n s- s- r-t-r-a- ------------------ Non so se ritorna. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Non ----e -i-tel--o--. Non so se mi telefona. N-n s- s- m- t-l-f-n-. ---------------------- Non so se mi telefona. 0
Kas ta tõesti armastab mind? C-is---se -i-am-. Chissà se mi ama. C-i-s- s- m- a-a- ----------------- Chissà se mi ama. 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Ch---à----rito---. Chissà se ritorna. C-i-s- s- r-t-r-a- ------------------ Chissà se ritorna. 0
Kas ta tõesti helistab mulle? C-i--à--e-m--te-e----. Chissà se mi telefona. C-i-s- s- m- t-l-f-n-. ---------------------- Chissà se mi telefona. 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Mi --i-do--e-m- --n-i. Mi chiedo se mi pensi. M- c-i-d- s- m- p-n-i- ---------------------- Mi chiedo se mi pensi. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Mi -hie-o-se ---ia---’al---. Mi chiedo se abbia un’altra. M- c-i-d- s- a-b-a u-’-l-r-. ---------------------------- Mi chiedo se abbia un’altra. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. M--chi-d- se -----. Mi chiedo se menta. M- c-i-d- s- m-n-a- ------------------- Mi chiedo se menta. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Ch--sà se m- -e-sa. Chissà se mi pensa. C-i-s- s- m- p-n-a- ------------------- Chissà se mi pensa. 0
Kas tal on tõesti keegi teine? C-is------ha -n’--tra. Chissà se ha un’altra. C-i-s- s- h- u-’-l-r-. ---------------------- Chissà se ha un’altra. 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? C-iss- -- d--e--a -er-tà. Chissà se dice la verità. C-i-s- s- d-c- l- v-r-t-. ------------------------- Chissà se dice la verità. 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D---to-c-- m---og-i---era--nte --ne. Dubito che mi voglia veramente bene. D-b-t- c-e m- v-g-i- v-r-m-n-e b-n-. ------------------------------------ Dubito che mi voglia veramente bene. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. D-b-to -he mi-scr--a. Dubito che mi scriva. D-b-t- c-e m- s-r-v-. --------------------- Dubito che mi scriva. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. D-bi---c-- mi s-os-. Dubito che mi sposi. D-b-t- c-e m- s-o-i- -------------------- Dubito che mi sposi. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? C-is-- -e-mi-a-- -e--m----. Chissà se mi ama veramente. C-i-s- s- m- a-a v-r-m-n-e- --------------------------- Chissà se mi ama veramente. 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Chi-s- se-mi-sc-i--. Chissà se mi scrive. C-i-s- s- m- s-r-v-. -------------------- Chissà se mi scrive. 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Ch-ssà s- m- sp---. Chissà se mi sposa. C-i-s- s- m- s-o-a- ------------------- Chissà se mi sposa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...