Vestmik

et midagi tohtima   »   em to be allowed to

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [seventy-three]

to be allowed to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Are--o- -l-e--y-a--o-ed -o dr--e? Are you already allowed to drive? A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- d-i-e- --------------------------------- Are you already allowed to drive? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ar- y------e--y all---d to---i-k-al-oh--? Are you already allowed to drink alcohol? A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- d-i-k a-c-h-l- ----------------------------------------- Are you already allowed to drink alcohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? A-e y-u a----dy al-o-ed -o-trav-l--b-o-d--l---? Are you already allowed to travel abroad alone? A-e y-u a-r-a-y a-l-w-d t- t-a-e- a-r-a- a-o-e- ----------------------------------------------- Are you already allowed to travel abroad alone? 0
tohtima may---t--b---llowed may / to be allowed m-y / t- b- a-l-w-d ------------------- may / to be allowed 0
Tohime me siin suitsetada? M-y -e-smoke he-e? May we smoke here? M-y w- s-o-e h-r-? ------------------ May we smoke here? 0
Tohib siin suitsetada? I- -mok--g a-lo-----ere? Is smoking allowed here? I- s-o-i-g a-l-w-d h-r-? ------------------------ Is smoking allowed here? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? M-y on--pa- by ---dit -ar-? May one pay by credit card? M-y o-e p-y b- c-e-i- c-r-? --------------------------- May one pay by credit card? 0
Tohib siin tšekiga maksta? May --e --- ---ch-que-----e----a-.-? May one pay by cheque / check (am.)? M-y o-e p-y b- c-e-u- / c-e-k (-m-)- ------------------------------------ May one pay by cheque / check (am.)? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? M-- -ne onl- --- i- c---? May one only pay in cash? M-y o-e o-l- p-y i- c-s-? ------------------------- May one only pay in cash? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ma- I --s-----e-a-ca--? May I just make a call? M-y I j-s- m-k- a c-l-? ----------------------- May I just make a call? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M-y-I -ust-a-- s--eth-n-? May I just ask something? M-y I j-s- a-k s-m-t-i-g- ------------------------- May I just ask something? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? M-- --ju-t-say some--ing? May I just say something? M-y I j-s- s-y s-m-t-i-g- ------------------------- May I just say something? 0
Ta ei tohi pargis magada. He i--no- --lowed -o sle-- -n t-e -ark. He is not allowed to sleep in the park. H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p i- t-e p-r-. --------------------------------------- He is not allowed to sleep in the park. 0
Ta ei tohi autos magada. He--- not-al---e---- -l--p--- th----r. He is not allowed to sleep in the car. H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p i- t-e c-r- -------------------------------------- He is not allowed to sleep in the car. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H- i- -ot-a-low-d-t--s--ep a--the-tr-i- st---o-. He is not allowed to sleep at the train station. H- i- n-t a-l-w-d t- s-e-p a- t-e t-a-n s-a-i-n- ------------------------------------------------ He is not allowed to sleep at the train station. 0
Tohime me istuda? M---w---ak-----e-t? May we take a seat? M-y w- t-k- a s-a-? ------------------- May we take a seat? 0
Tohime me menüüd saada? M-y-we-h----the -en-? May we have the menu? M-y w- h-v- t-e m-n-? --------------------- May we have the menu? 0
Tohime me eraldi maksta? May--e pa--s-------ly? May we pay separately? M-y w- p-y s-p-r-t-l-? ---------------------- May we pay separately? 0

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!