Vestmik

et midagi tohtima   »   be штосьці магчы

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [семдзесят тры]

73 [semdzesyat try]

штосьці магчы

[shtos’tsі magchy]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Та-------м--н--кі-а--------а-абіле-? Табе ўжо можна кіраваць аўтамабілем? Т-б- ў-о м-ж-а к-р-в-ц- а-т-м-б-л-м- ------------------------------------ Табе ўжо можна кіраваць аўтамабілем? 0
T-be-u--o -ozhn----r-v-t-- au-a---і---? Tabe uzho mozhna kіravats’ autamabіlem? T-b- u-h- m-z-n- k-r-v-t-’ a-t-m-b-l-m- --------------------------------------- Tabe uzho mozhna kіravats’ autamabіlem?
Tohid sa juba alkoholi juua? Табе---о-мож----і-- ал-аго-ь-ыя -апо-? Табе ўжо можна піць алкагольныя напоі? Т-б- ў-о м-ж-а п-ц- а-к-г-л-н-я н-п-і- -------------------------------------- Табе ўжо можна піць алкагольныя напоі? 0
Ta----z----oz--- p--s’ -lk-go-’n----n--o-? Tabe uzho mozhna pіts’ alkagol’nyya napoі? T-b- u-h- m-z-n- p-t-’ a-k-g-l-n-y- n-p-і- ------------------------------------------ Tabe uzho mozhna pіts’ alkagol’nyya napoі?
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Т-б--ўж- -ож---а--аму --дз--- -а--яж-? Табе ўжо можна аднаму ездзіць за мяжу? Т-б- ў-о м-ж-а а-н-м- е-д-і-ь з- м-ж-? -------------------------------------- Табе ўжо можна аднаму ездзіць за мяжу? 0
T--- -z-- --z-na adn-m--y--dz--s’ z---ya--u? Tabe uzho mozhna adnamu yezdzіts’ za myazhu? T-b- u-h- m-z-n- a-n-m- y-z-z-t-’ z- m-a-h-? -------------------------------------------- Tabe uzho mozhna adnamu yezdzіts’ za myazhu?
tohtima ма--ы магчы м-г-ы ----- магчы 0
mag--y magchy m-g-h- ------ magchy
Tohime me siin suitsetada? На---о--а ту---у-ы--? Нам можна тут курыць? Н-м м-ж-а т-т к-р-ц-? --------------------- Нам можна тут курыць? 0
N----o---a t-- -ur--s’? Nam mozhna tut kuryts’? N-m m-z-n- t-t k-r-t-’- ----------------------- Nam mozhna tut kuryts’?
Tohib siin suitsetada? Ту----жна ку----? Тут можна курыць? Т-т м-ж-а к-р-ц-? ----------------- Тут можна курыць? 0
Tut-mo--na ---y--’? Tut mozhna kuryts’? T-t m-z-n- k-r-t-’- ------------------- Tut mozhna kuryts’?
Tohib siin krediitkaardiga maksta? М---- за-----ць -рэ-ытн---к-рта-? Можна заплаціць крэдытнай картай? М-ж-а з-п-а-і-ь к-э-ы-н-й к-р-а-? --------------------------------- Можна заплаціць крэдытнай картай? 0
Mozh-a ----atsі----kre--tn-----r--y? Mozhna zaplatsіts’ kredytnay kartay? M-z-n- z-p-a-s-t-’ k-e-y-n-y k-r-a-? ------------------------------------ Mozhna zaplatsіts’ kredytnay kartay?
Tohib siin tšekiga maksta? М----------ц-ць ч-ка-? Можна заплаціць чэкам? М-ж-а з-п-а-і-ь ч-к-м- ---------------------- Можна заплаціць чэкам? 0
Mozh---za--a-s-ts- ------? Mozhna zaplatsіts’ chekam? M-z-n- z-p-a-s-t-’ c-e-a-? -------------------------- Mozhna zaplatsіts’ chekam?
Tohib siin ainult sularahas maksta? М--н- -а-л-ціц- т-лькі-г--о-кай? Можна заплаціць толькі гатоўкай? М-ж-а з-п-а-і-ь т-л-к- г-т-ў-а-? -------------------------------- Можна заплаціць толькі гатоўкай? 0
M--h-- za--ats-t-’-t----- gato-k--? Mozhna zaplatsіts’ tol’kі gatoukay? M-z-n- z-p-a-s-t-’ t-l-k- g-t-u-a-? ----------------------------------- Mozhna zaplatsіts’ tol’kі gatoukay?
Tohin ma hetkel helistada? М-жн---я-зар-- п-тэлеф-ную? Можна, я зараз патэлефаную? М-ж-а- я з-р-з п-т-л-ф-н-ю- --------------------------- Можна, я зараз патэлефаную? 0
M--hn-, ya zar-z--a-el----u-u? Mozhna, ya zaraz patelefanuyu? M-z-n-, y- z-r-z p-t-l-f-n-y-? ------------------------------ Mozhna, ya zaraz patelefanuyu?
Tohin ma hetkel midagi küsida? М--на----н-шта з---та-с-? Можна, я нешта запытаюся? М-ж-а- я н-ш-а з-п-т-ю-я- ------------------------- Можна, я нешта запытаюся? 0
M--hn-- -a -e-h-- -apytay-sy-? Mozhna, ya neshta zapytayusya? M-z-n-, y- n-s-t- z-p-t-y-s-a- ------------------------------ Mozhna, ya neshta zapytayusya?
Tohin ma hetkel midagi öelda? Можна-------т--ска-у? Можна, я нешта скажу? М-ж-а- я н-ш-а с-а-у- --------------------- Можна, я нешта скажу? 0
Moz-na,-y- n-shta skaz--? Mozhna, ya neshta skazhu? M-z-n-, y- n-s-t- s-a-h-? ------------------------- Mozhna, ya neshta skazhu?
Ta ei tohi pargis magada. Я-у н-л--- -пац--у---р-у. Яму нельга спаць у парку. Я-у н-л-г- с-а-ь у п-р-у- ------------------------- Яму нельга спаць у парку. 0
Y-m---el’g- --at-’-u -a-k-. Yamu nel’ga spats’ u parku. Y-m- n-l-g- s-a-s- u p-r-u- --------------------------- Yamu nel’ga spats’ u parku.
Ta ei tohi autos magada. Я-у н-л-га с--ц- - а-там-----. Яму нельга спаць у аўтамабілі. Я-у н-л-г- с-а-ь у а-т-м-б-л-. ------------------------------ Яму нельга спаць у аўтамабілі. 0
Ya-- n--’g- -------u au-ama--lі. Yamu nel’ga spats’ u autamabіlі. Y-m- n-l-g- s-a-s- u a-t-m-b-l-. -------------------------------- Yamu nel’ga spats’ u autamabіlі.
Ta ei tohi rongijaamas magada. Я-- -е-ь-----а-ь н- -акза--. Яму нельга спаць на вакзале. Я-у н-л-г- с-а-ь н- в-к-а-е- ---------------------------- Яму нельга спаць на вакзале. 0
Ya-u-nel’g- sp---’-na-va-z-le. Yamu nel’ga spats’ na vakzale. Y-m- n-l-g- s-a-s- n- v-k-a-e- ------------------------------ Yamu nel’ga spats’ na vakzale.
Tohime me istuda? Н-м--ожна ту- -есці? Нам можна тут сесці? Н-м м-ж-а т-т с-с-і- -------------------- Нам можна тут сесці? 0
Na- mo--n---u- s-st-і? Nam mozhna tut sestsі? N-m m-z-n- t-t s-s-s-? ---------------------- Nam mozhna tut sestsі?
Tohime me menüüd saada? Мы-м--а- ат---аць-м-ню? Мы можам атрымаць меню? М- м-ж-м а-р-м-ц- м-н-? ----------------------- Мы можам атрымаць меню? 0
M----z--m --ry--t-- -enyu? My mozham atrymats’ menyu? M- m-z-a- a-r-m-t-’ m-n-u- -------------------------- My mozham atrymats’ menyu?
Tohime me eraldi maksta? М- м--а- за-л---ць-п-ас-б-у? Мы можам заплаціць паасобку? М- м-ж-м з-п-а-і-ь п-а-о-к-? ---------------------------- Мы можам заплаціць паасобку? 0
M--m--h-- zaplatsі-s’ -aaso--u? My mozham zaplatsіts’ paasobku? M- m-z-a- z-p-a-s-t-’ p-a-o-k-? ------------------------------- My mozham zaplatsіts’ paasobku?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!