Vestmik

et Minevik 1   »   ca Passat 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [vuitanta-u]

Passat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
kirjutama e-cri-re escriure e-c-i-r- -------- escriure 0
Ta kirjutas kirja. E-l va--sc-i-----n- c-rt-. Ell va escriure una carta. E-l v- e-c-i-r- u-a c-r-a- -------------------------- Ell va escriure una carta. 0
Ja tema kirjutas kaardi. I el-a ---e---i------a-p-s---. I ella va escriure una postal. I e-l- v- e-c-i-r- u-a p-s-a-. ------------------------------ I ella va escriure una postal. 0
lugema lle--r llegir l-e-i- ------ llegir 0
Ta luges ajakirja. E-----e--a-una -e---ta. Ell llegia una revista. E-l l-e-i- u-a r-v-s-a- ----------------------- Ell llegia una revista. 0
Ja ta luges raamatut. I---l- l---ia u- -----e. I ella llegia un llibre. I e-l- l-e-i- u- l-i-r-. ------------------------ I ella llegia un llibre. 0
võtma pre--r--/ ag-f-r prendre / agafar p-e-d-e / a-a-a- ---------------- prendre / agafar 0
Ta võttis sigareti. Ell--a -----r- un--i-a---t. Ell va prendre un cigarret. E-l v- p-e-d-e u- c-g-r-e-. --------------------------- Ell va prendre un cigarret. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ella va --afa- -n---o-----x-co-at-. Ella va agafar un tros de xocolata. E-l- v- a-a-a- u- t-o- d- x-c-l-t-. ----------------------------------- Ella va agafar un tros de xocolata. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. E-l --a i-f-d-l, p-rò --l- -ra -i--l. Ell era infidel, però ella era fidel. E-l e-a i-f-d-l- p-r- e-l- e-a f-d-l- ------------------------------------- Ell era infidel, però ella era fidel. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. El--e-a-m-n-r--, p-r- el-a-e-a -r--alla-or-. Ell era mandrós, però ella era treballadora. E-l e-a m-n-r-s- p-r- e-l- e-a t-e-a-l-d-r-. -------------------------------------------- Ell era mandrós, però ella era treballadora. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. El- er--pobr-- p-rò -ll--e-a ---a. Ell era pobre, però ella era rica. E-l e-a p-b-e- p-r- e-l- e-a r-c-. ---------------------------------- Ell era pobre, però ella era rica. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. E-l no -en-a --n-r-- ---ó--eu---. Ell no tenia diners, sinó deutes. E-l n- t-n-a d-n-r-, s-n- d-u-e-. --------------------------------- Ell no tenia diners, sinó deutes. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ell no ----a-----,-si-- mala--o--. Ell no tenia sort, sinó mala sort. E-l n- t-n-a s-r-, s-n- m-l- s-r-. ---------------------------------- Ell no tenia sort, sinó mala sort. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ell-n- --ni--èxit-------fr-c-ssos. Ell no tenia èxit, sinó fracassos. E-l n- t-n-a è-i-, s-n- f-a-a-s-s- ---------------------------------- Ell no tenia èxit, sinó fracassos. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. E---no e-a---li-- --nó i---li-. Ell no era feliç, sinó infeliç. E-l n- e-a f-l-ç- s-n- i-f-l-ç- ------------------------------- Ell no era feliç, sinó infeliç. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. E---no ------sort,--i-ó-m-l- --rt. Ell no tenia sort, sinó mala sort. E-l n- t-n-a s-r-, s-n- m-l- s-r-. ---------------------------------- Ell no tenia sort, sinó mala sort. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. El---o-e-- sim---ic, si-- --ti----c. Ell no era simpàtic, sinó antipàtic. E-l n- e-a s-m-à-i-, s-n- a-t-p-t-c- ------------------------------------ Ell no era simpàtic, sinó antipàtic. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...