Vestmik

et Minevik 1   »   sl Preteklost 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [enainosemdeset]

Preteklost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
kirjutama pi-ati pisati p-s-t- ------ pisati 0
Ta kirjutas kirja. O- je-n---s-- pi-mo. On je napisal pismo. O- j- n-p-s-l p-s-o- -------------------- On je napisal pismo. 0
Ja tema kirjutas kaardi. I--o-a--- napisala r-z-led--co. In ona je napisala razglednico. I- o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-o- ------------------------------- In ona je napisala razglednico. 0
lugema br-ti brati b-a-i ----- brati 0
Ta luges ajakirja. On-j---r-l -evi--. On je bral revijo. O- j- b-a- r-v-j-. ------------------ On je bral revijo. 0
Ja ta luges raamatut. I---na -e b--la k--i-o. In ona je brala knjigo. I- o-a j- b-a-a k-j-g-. ----------------------- In ona je brala knjigo. 0
võtma vz-ti vzeti v-e-i ----- vzeti 0
Ta võttis sigareti. V--l--e --- -iga--t-. Vzel je eno cigareto. V-e- j- e-o c-g-r-t-. --------------------- Vzel je eno cigareto. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Vze----- en ---č-k--o----de. Vzela je en košček čokolade. V-e-a j- e- k-š-e- č-k-l-d-. ---------------------------- Vzela je en košček čokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. On-je ----ne--e--,---a-p- -ves-a. On je bil nezvest, ona pa zvesta. O- j- b-l n-z-e-t- o-a p- z-e-t-. --------------------------------- On je bil nezvest, ona pa zvesta. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. O- ----i--l-n----- pa----lj-va. On je bil len, ona pa marljiva. O- j- b-l l-n- o-a p- m-r-j-v-. ------------------------------- On je bil len, ona pa marljiva. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O--j---il---v--- --a -- ---a-a. On je bil reven, ona pa bogata. O- j- b-l r-v-n- o-a p- b-g-t-. ------------------------------- On je bil reven, ona pa bogata. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. O---i im-l -e--rja--pač pa--olgov-. On ni imel denarja, pač pa dolgove. O- n- i-e- d-n-r-a- p-č p- d-l-o-e- ----------------------------------- On ni imel denarja, pač pa dolgove. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. On--i--me- s---e, p-- -a---ol-. On ni imel sreče, pač pa smolo. O- n- i-e- s-e-e- p-č p- s-o-o- ------------------------------- On ni imel sreče, pač pa smolo. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. On -i b-l-----šen, --č pa-je---l neu--e---. On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen. O- n- b-l u-p-š-n- p-č p- j- b-l n-u-p-š-n- ------------------------------------------- On ni bil uspešen, pač pa je bil neuspešen. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. O--n- -i- zad-------, -a- p- ---b------a--volje-. On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen. O- n- b-l z-d-v-l-e-, p-č p- j- b-l n-z-d-v-l-e-. ------------------------------------------------- On ni bil zadovoljen, pač pa je bil nezadovoljen. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. On-n- -i--s-e-e-,-p-- -a -- -i- n--rečen. On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen. O- n- b-l s-e-e-, p-č p- j- b-l n-s-e-e-. ----------------------------------------- On ni bil srečen, pač pa je bil nesrečen. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. O--n- b-l --mp--i-en- -a- ----- -i- -----at---n. On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen. O- n- b-l s-m-a-i-e-, p-č p- j- b-l a-t-p-t-č-n- ------------------------------------------------ On ni bil simpatičen, pač pa je bil antipatičen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...