Vestmik

et Minevik 1   »   be Прошлы час 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [восемдзесят адзін]

81 [vosemdzesyat adzіn]

Прошлы час 1

[Proshly chas 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
kirjutama пі---ь пісаць п-с-ц- ------ пісаць 0
pіsat-’ pіsats’ p-s-t-’ ------- pіsats’
Ta kirjutas kirja. Ё- пі-а----с-. Ён пісаў ліст. Ё- п-с-ў л-с-. -------------- Ён пісаў ліст. 0
E--pіsau-lі-t. En pіsau lіst. E- p-s-u l-s-. -------------- En pіsau lіst.
Ja tema kirjutas kaardi. А я----і-ала-п--т---у. А яна пісала паштоўку. А я-а п-с-л- п-ш-о-к-. ---------------------- А яна пісала паштоўку. 0
A-y-na------a -----o-ku. A yana pіsala pashtouku. A y-n- p-s-l- p-s-t-u-u- ------------------------ A yana pіsala pashtouku.
lugema ч-та-ь чытаць ч-т-ц- ------ чытаць 0
ch---t-’ chytats’ c-y-a-s- -------- chytats’
Ta luges ajakirja. Ё--ч-т-ў-ч-с----. Ён чытаў часопіс. Ё- ч-т-ў ч-с-п-с- ----------------- Ён чытаў часопіс. 0
En--h-t-u -has-p--. En chytau chasopіs. E- c-y-a- c-a-o-і-. ------------------- En chytau chasopіs.
Ja ta luges raamatut. А-ян- -ы--л------у. А яна чытала кнігу. А я-а ч-т-л- к-і-у- ------------------- А яна чытала кнігу. 0
A --na-c-yt-l------u. A yana chytala knіgu. A y-n- c-y-a-a k-і-u- --------------------- A yana chytala knіgu.
võtma уз-ць узяць у-я-ь ----- узяць 0
uzyats’ uzyats’ u-y-t-’ ------- uzyats’
Ta võttis sigareti. Ё---з---ц----эт-. Ён узяў цыгарэту. Ё- у-я- ц-г-р-т-. ----------------- Ён узяў цыгарэту. 0
En-u-y-----yg-ret-. En uzyau tsygaretu. E- u-y-u t-y-a-e-u- ------------------- En uzyau tsygaretu.
Ta võttis tüki šokolaadi. Я----зя-------ла--ш-к-ла--. Яна ўзяла кавалак шакаладу. Я-а ў-я-а к-в-л-к ш-к-л-д-. --------------------------- Яна ўзяла кавалак шакаладу. 0
Y-na---y-l- kavalak-s--kal-d-. Yana uzyala kavalak shakaladu. Y-n- u-y-l- k-v-l-k s-a-a-a-u- ------------------------------ Yana uzyala kavalak shakaladu.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ён б-- ---ер----ал- -на-бы-а--е-н-я. Ён быў няверны, але яна была верная. Ё- б-ў н-в-р-ы- а-е я-а б-л- в-р-а-. ------------------------------------ Ён быў няверны, але яна была верная. 0
E--b-u n--ver-y---le--a-- b-la-v---a--. En byu nyaverny, ale yana byla vernaya. E- b-u n-a-e-n-, a-e y-n- b-l- v-r-a-a- --------------------------------------- En byu nyaverny, ale yana byla vernaya.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ё- -ыў -я----,-а-е --а -ыл- -та------. Ён быў лянівы, але яна была старанная. Ё- б-ў л-н-в-, а-е я-а б-л- с-а-а-н-я- -------------------------------------- Ён быў лянівы, але яна была старанная. 0
En-byu -yanі--, a-- ---a -yla -t--a---y-. En byu lyanіvy, ale yana byla starannaya. E- b-u l-a-і-y- a-e y-n- b-l- s-a-a-n-y-. ----------------------------------------- En byu lyanіvy, ale yana byla starannaya.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ё- быў----ны---л---на ---------т--. Ён быў бедны, але яна была багатая. Ё- б-ў б-д-ы- а-е я-а б-л- б-г-т-я- ----------------------------------- Ён быў бедны, але яна была багатая. 0
En by--b-d-y, a-e-yana-b--a--a----y-. En byu bedny, ale yana byla bagataya. E- b-u b-d-y- a-e y-n- b-l- b-g-t-y-. ------------------------------------- En byu bedny, ale yana byla bagataya.
Tal ei olnud raha vaid võlad. У ----не ---о-г--ш-й, а --лі паз-к-. У яго не было грошай, а былі пазыкі. У я-о н- б-л- г-о-а-, а б-л- п-з-к-. ------------------------------------ У яго не было грошай, а былі пазыкі. 0
U y-g--ne -yl- gr-s---, - byl---a-y-і. U yago ne bylo groshay, a bylі pazykі. U y-g- n- b-l- g-o-h-y- a b-l- p-z-k-. -------------------------------------- U yago ne bylo groshay, a bylі pazykі.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. У--г--н------ ш--ц-в-н----а-б-л--н-ў-ач-. У яго не было шанцавання, а былі няўдачы. У я-о н- б-л- ш-н-а-а-н-, а б-л- н-ў-а-ы- ----------------------------------------- У яго не было шанцавання, а былі няўдачы. 0
U -a-o n----l------tsav-nn------by---ny----chy. U yago ne bylo shantsavannya, a bylі nyaudachy. U y-g- n- b-l- s-a-t-a-a-n-a- a b-l- n-a-d-c-y- ----------------------------------------------- U yago ne bylo shantsavannya, a bylі nyaudachy.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. У------е --л- по-пех-ў, - --л- ---вал-. У яго не было поспехаў, а былі правалы. У я-о н- б-л- п-с-е-а-, а б-л- п-а-а-ы- --------------------------------------- У яго не было поспехаў, а былі правалы. 0
U--a-o-ne by-o p---e---u- a---lі-p-av--y. U yago ne bylo pospekhau, a bylі pravaly. U y-g- n- b-l- p-s-e-h-u- a b-l- p-a-a-y- ----------------------------------------- U yago ne bylo pospekhau, a bylі pravaly.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ён-не -ыў -ад----е-ы--а-----нез--ав-л---. Ён не быў задаволены, а быў незадаволены. Ё- н- б-ў з-д-в-л-н-, а б-ў н-з-д-в-л-н-. ----------------------------------------- Ён не быў задаволены, а быў незадаволены. 0
En-n- byu ----vole--, a by--n-za-avole--. En ne byu zadavoleny, a byu nezadavoleny. E- n- b-u z-d-v-l-n-, a b-u n-z-d-v-l-n-. ----------------------------------------- En ne byu zadavoleny, a byu nezadavoleny.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Ён--- --- -ч-сл--ы- --б-ў-няшчасн-. Ён не быў шчаслівы, а быў няшчасны. Ё- н- б-ў ш-а-л-в-, а б-ў н-ш-а-н-. ----------------------------------- Ён не быў шчаслівы, а быў няшчасны. 0
En -- b-u -h---slіvy, a--yu n---hc-a---. En ne byu shchaslіvy, a byu nyashchasny. E- n- b-u s-c-a-l-v-, a b-u n-a-h-h-s-y- ---------------------------------------- En ne byu shchaslіvy, a byu nyashchasny.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ён н- б---с-------ны- --б-ў--е--м-а---н-. Ён не быў сімпатычны, а быў несімпатычны. Ё- н- б-ў с-м-а-ы-н-, а б-ў н-с-м-а-ы-н-. ----------------------------------------- Ён не быў сімпатычны, а быў несімпатычны. 0
En--e--y--sіm---y----, a-byu-n---------h-y. En ne byu sіmpatychny, a byu nesіmpatychny. E- n- b-u s-m-a-y-h-y- a b-u n-s-m-a-y-h-y- ------------------------------------------- En ne byu sіmpatychny, a byu nesіmpatychny.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...