Vestmik

et Minevik 1   »   no Fortid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttien]

Fortid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
kirjutama skr-ve skrive s-r-v- ------ skrive 0
Ta kirjutas kirja. H-n--k--v-et--r--. Han skrev et brev. H-n s-r-v e- b-e-. ------------------ Han skrev et brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Og h-- -krev-e- kort. Og hun skrev et kort. O- h-n s-r-v e- k-r-. --------------------- Og hun skrev et kort. 0
lugema lese lese l-s- ---- lese 0
Ta luges ajakirja. Jeg l-ste e---agasi-. Jeg leste et magasin. J-g l-s-e e- m-g-s-n- --------------------- Jeg leste et magasin. 0
Ja ta luges raamatut. O- -----e-t- e- --k. Og hun leste ei bok. O- h-n l-s-e e- b-k- -------------------- Og hun leste ei bok. 0
võtma t- ta t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. Ha----- e----g-ret-. Han tok en sigarett. H-n t-k e- s-g-r-t-. -------------------- Han tok en sigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. H-- -o---t--t-kke-s--k-lad-. Hun tok et stykke sjokolade. H-n t-k e- s-y-k- s-o-o-a-e- ---------------------------- Hun tok et stykke sjokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H-n-v-- u-r-, --n h---v-r -rof-s-. Han var utro, men hun var trofast. H-n v-r u-r-, m-n h-n v-r t-o-a-t- ---------------------------------- Han var utro, men hun var trofast. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H-n--ar-lat----n h-n va- --ittig. Han var lat, men hun var flittig. H-n v-r l-t- m-n h-n v-r f-i-t-g- --------------------------------- Han var lat, men hun var flittig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. H-n-v-r -at---- me----n--ar ri-. Han var fattig, men hun var rik. H-n v-r f-t-i-, m-n h-n v-r r-k- -------------------------------- Han var fattig, men hun var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Han -ad-e -n-e- --ng--, men-gje-d. Han hadde ingen penger, men gjeld. H-n h-d-e i-g-n p-n-e-, m-n g-e-d- ---------------------------------- Han hadde ingen penger, men gjeld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Ha-----d- i--- fla--, --n uf--k-. Han hadde ikke flaks, men uflaks. H-n h-d-e i-k- f-a-s- m-n u-l-k-. --------------------------------- Han hadde ikke flaks, men uflaks. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Han l-kt-s---k-- men han -i-lyk---. Han lyktes ikke, men han mislyktes. H-n l-k-e- i-k-, m-n h-n m-s-y-t-s- ----------------------------------- Han lyktes ikke, men han mislyktes. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Han --r-i--e----nøy-- m----i--o-n--d. Han var ikke fornøyd, men misfornøyd. H-n v-r i-k- f-r-ø-d- m-n m-s-o-n-y-. ------------------------------------- Han var ikke fornøyd, men misfornøyd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-n--a- --k- -y-ke-i-- --n ul-kk----. Han var ikke lykkelig, men ulykkelig. H-n v-r i-k- l-k-e-i-, m-n u-y-k-l-g- ------------------------------------- Han var ikke lykkelig, men ulykkelig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Han---r -k---s-m-a-is-- --n----mpat-s-. Han var ikke sympatisk, men usympatisk. H-n v-r i-k- s-m-a-i-k- m-n u-y-p-t-s-. --------------------------------------- Han var ikke sympatisk, men usympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...