Vestmik

et Määrsõnad   »   no Adverb

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [hundre]

Adverb

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi n----g-n----ald-i noen gang – aldri n-e- g-n- – a-d-i ----------------- noen gang – aldri 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? H-- d- -o-n---n---æ-t-i--e-li-? Har du noen gang vært i Berlin? H-r d- n-e- g-n- v-r- i B-r-i-? ------------------------------- Har du noen gang vært i Berlin? 0
Ei, mitte kunagi. Ne-- aldr-. Nei, aldri. N-i- a-d-i- ----------- Nei, aldri. 0
keegi – mitte keegi n--n - -ng-n noen – ingen n-e- – i-g-n ------------ noen – ingen 0
Tunnete te siin kedagi? K--n-er du--o-- ---? Kjenner du noen her? K-e-n-r d- n-e- h-r- -------------------- Kjenner du noen her? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne---j-----e-ne---ngen----. Nei, jeg kjenner ingen her. N-i- j-g k-e-n-r i-g-n h-r- --------------------------- Nei, jeg kjenner ingen her. 0
veel – mitte enam e-nå-– i-ke -e-g-r ennå – ikke lenger e-n- – i-k- l-n-e- ------------------ ennå – ikke lenger 0
Jääte te veel kauaks siia? Ska---u være h-- -n----n s-u--? Skal du være her ennå en stund? S-a- d- v-r- h-r e-n- e- s-u-d- ------------------------------- Skal du være her ennå en stund? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. N--,---g-s--l -k-e-v-re h-r-len---. Nei, jeg skal ikke være her lenger. N-i- j-g s-a- i-k- v-r- h-r l-n-e-. ----------------------------------- Nei, jeg skal ikke være her lenger. 0
veel midagi – ei midagi l-t---il – i----n-- m-r litt til – ikke noe mer l-t- t-l – i-k- n-e m-r ----------------------- litt til – ikke noe mer 0
Soovite te veel midagi juua? V-- ---h--li-t til? Vil du ha litt til? V-l d- h- l-t- t-l- ------------------- Vil du ha litt til? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Nei ----, jeg-vil i--- ha-m--. Nei takk, jeg vil ikke ha mer. N-i t-k-, j-g v-l i-k- h- m-r- ------------------------------ Nei takk, jeg vil ikke ha mer. 0
juba midagi – mitte veel alle-ed- n-- – ---- -o- ---å allerede noe – ikke noe ennå a-l-r-d- n-e – i-k- n-e e-n- ---------------------------- allerede noe – ikke noe ennå 0
Olete te juba midagi söönud? H-r -u ---erede----s- n--? Har du allerede spist noe? H-r d- a-l-r-d- s-i-t n-e- -------------------------- Har du allerede spist noe? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Nei,-je- h-- ---e s--s--no- -n-å. Nei, jeg har ikke spist noe ennå. N-i- j-g h-r i-k- s-i-t n-e e-n-. --------------------------------- Nei, jeg har ikke spist noe ennå. 0
veel keegi – mitte keegi fle---–--ng-----ler-) flere – ingen (flere) f-e-e – i-g-n (-l-r-) --------------------- flere – ingen (flere) 0
Soovib keegi veel kohvi? E- ----f-e---so--vil--a -----? Er det flere som vil ha kaffe? E- d-t f-e-e s-m v-l h- k-f-e- ------------------------------ Er det flere som vil ha kaffe? 0
Ei, mitte keegi. N-i, in-en---l-re-. Nei, ingen (flere). N-i- i-g-n (-l-r-)- ------------------- Nei, ingen (flere). 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...