Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   ro Fructe şi alimente

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [cincisprezece]

Fructe şi alimente

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Eu--- o c----nă. Eu am o căpşună. E- a- o c-p-u-ă- ---------------- Eu am o căpşună. 0
Mul on kiivi ja melon. Eu am----k-w--ş- ---pep-ne. Eu am un kiwi şi un pepene. E- a- u- k-w- ş- u- p-p-n-. --------------------------- Eu am un kiwi şi un pepene. 0
Mul on apelsin ja greip. E- a- o-p-r-o-a---şi--n g----fru--. Eu am o portocală şi un grapefruit. E- a- o p-r-o-a-ă ş- u- g-a-e-r-i-. ----------------------------------- Eu am o portocală şi un grapefruit. 0
Mul on õun ja mango. Eu--m u--m---şi-un-m-ngo. Eu am un măr şi un mango. E- a- u- m-r ş- u- m-n-o- ------------------------- Eu am un măr şi un mango. 0
Mul on banaan ja ananass. E---- ----nan- -i--n-a-anas. Eu am o banană şi un ananas. E- a- o b-n-n- ş- u- a-a-a-. ---------------------------- Eu am o banană şi un ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. E--f-c-- -----ă-d--f--c-e. Eu fac o salată de fructe. E- f-c o s-l-t- d- f-u-t-. -------------------------- Eu fac o salată de fructe. 0
Ma söön röstsaia. E- mă---c-o----ne---ăji--. Eu mănânc o pâine prăjită. E- m-n-n- o p-i-e p-ă-i-ă- -------------------------- Eu mănânc o pâine prăjită. 0
Ma söön võiga röstsaia. Eu-m---n- --pâ-n- prăji-ă cu----. Eu mănânc o pâine prăjită cu unt. E- m-n-n- o p-i-e p-ă-i-ă c- u-t- --------------------------------- Eu mănânc o pâine prăjită cu unt. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. E- m-n--c-o--âine prăj--ă -- u-- ---g-m. Eu mănânc o pâine prăjită cu unt şi gem. E- m-n-n- o p-i-e p-ă-i-ă c- u-t ş- g-m- ---------------------------------------- Eu mănânc o pâine prăjită cu unt şi gem. 0
Ma söön võileiba. E- mănânc u- ---d--ş. Eu mănânc un sandviş. E- m-n-n- u- s-n-v-ş- --------------------- Eu mănânc un sandviş. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Eu -----------a-dvi--c--mar--rină. Eu mănânc un sandviş cu margarină. E- m-n-n- u- s-n-v-ş c- m-r-a-i-ă- ---------------------------------- Eu mănânc un sandviş cu margarină. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Eu-----n- ---sandviş c--ma-g-r-nă ş-------. Eu mănânc un sandviş cu margarină şi roşii. E- m-n-n- u- s-n-v-ş c- m-r-a-i-ă ş- r-ş-i- ------------------------------------------- Eu mănânc un sandviş cu margarină şi roşii. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. N------m--e-oie -e -âine------ez. Noi avem nevoie de pâine şi orez. N-i a-e- n-v-i- d- p-i-e ş- o-e-. --------------------------------- Noi avem nevoie de pâine şi orez. 0
Meil on vaja kala ja steike. No--av-- --vo-e--e p-ş-- -i-f---tu--. Noi avem nevoie de peşte şi friptură. N-i a-e- n-v-i- d- p-ş-e ş- f-i-t-r-. ------------------------------------- Noi avem nevoie de peşte şi friptură. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. Noi a-em -e-o-e-de--izz- ş- sp----t-. Noi avem nevoie de pizza şi spaghete. N-i a-e- n-v-i- d- p-z-a ş- s-a-h-t-. ------------------------------------- Noi avem nevoie de pizza şi spaghete. 0
Mida meil veel vaja on? D--ce-m-i----m-ne-oie? De ce mai avem nevoie? D- c- m-i a-e- n-v-i-? ---------------------- De ce mai avem nevoie? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. A-em---vo---d--mo-cov- şi-r---i ----------ă. Avem nevoie de morcovi şi roşii pentru supă. A-e- n-v-i- d- m-r-o-i ş- r-ş-i p-n-r- s-p-. -------------------------------------------- Avem nevoie de morcovi şi roşii pentru supă. 0
Kus asub kauplus? Un-e es-e -- super-a---t? Unde este un supermarket? U-d- e-t- u- s-p-r-a-k-t- ------------------------- Unde este un supermarket? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!