Vestmik

et Sidesõnad 1   »   ro Conjuncţii 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nouăzeci şi patru]

Conjuncţii 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Aşt----ă---n- -- o-re-te p----a. Aşteaptă până se opreşte ploaia. A-t-a-t- p-n- s- o-r-ş-e p-o-i-. -------------------------------- Aşteaptă până se opreşte ploaia. 0
Oota kuni ma valmis olen. A-te-p-ă -------g-ta. Aşteaptă până e gata. A-t-a-t- p-n- e g-t-. --------------------- Aşteaptă până e gata. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. A---a--- --n--s- ---o--ce. Aşteaptă până se întoarce. A-t-a-t- p-n- s- î-t-a-c-. -------------------------- Aşteaptă până se întoarce. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. A-tept--â-ă------a-u---t---r--. Aştept până mi s-a uscat părul. A-t-p- p-n- m- s-a u-c-t p-r-l- ------------------------------- Aştept până mi s-a uscat părul. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Aştept--ân- -e t--m--- -ilm--. Aştept până se termină filmul. A-t-p- p-n- s- t-r-i-ă f-l-u-. ------------------------------ Aştept până se termină filmul. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Aş-e-- -â-ă--- -ace-verde-l---ema-o-. Aştept până se face verde la semafor. A-t-p- p-n- s- f-c- v-r-e l- s-m-f-r- ------------------------------------- Aştept până se face verde la semafor. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Câ-d-me--- î- con--d-u? Când mergi în concediu? C-n- m-r-i î- c-n-e-i-? ----------------------- Când mergi în concediu? 0
Veel enne suvevaheaga? Î--- î--i--e-d- v-canţ--de -a--? Încă înainte de vacanţa de vară? Î-c- î-a-n-e d- v-c-n-a d- v-r-? -------------------------------- Încă înainte de vacanţa de vară? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. D-- încă-în-i-t---ă-î-c---- -a-an-- -- v--ă. Da, încă înainte să înceapă vacanţa de vară. D-, î-c- î-a-n-e s- î-c-a-ă v-c-n-a d- v-r-. -------------------------------------------- Da, încă înainte să înceapă vacanţa de vară. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R---ră--------şu- în-i-te-să-v-n--i---a. Repară acoperişul înainte să vină iarna. R-p-r- a-o-e-i-u- î-a-n-e s- v-n- i-r-a- ---------------------------------------- Repară acoperişul înainte să vină iarna. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. S---ă----p--m-in- --aint---ă--e -ş------ --s-. Spală-te pe mâini înainte să te aşezi la masă. S-a-ă-t- p- m-i-i î-a-n-e s- t- a-e-i l- m-s-. ---------------------------------------------- Spală-te pe mâini înainte să te aşezi la masă. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Înc-i-e geam-- -nainte s- ---i. Închide geamul înainte să ieşi. Î-c-i-e g-a-u- î-a-n-e s- i-ş-. ------------------------------- Închide geamul înainte să ieşi. 0
Millal sa koju tuled? C-n- --- a-asă? Când vii acasă? C-n- v-i a-a-ă- --------------- Când vii acasă? 0
Peale tunde? După ---s? După curs? D-p- c-r-? ---------- După curs? 0
Jah, peale tundide lõppu. D-- --p- -- se-t-r-in- -ursul. Da, după ce se termină cursul. D-, d-p- c- s- t-r-i-ă c-r-u-. ------------------------------ Da, după ce se termină cursul. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. D--ă-c--a av---u--a---d-n------ --i pu-ut -u-ra. După ce a avut un accident nu a mai putut lucra. D-p- c- a a-u- u- a-c-d-n- n- a m-i p-t-t l-c-a- ------------------------------------------------ După ce a avut un accident nu a mai putut lucra. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. D--ă-ce şi-a-pier-ut----j-- --pl-c-t î- -m-r--a. După ce şi-a pierdut slujba a plecat în America. D-p- c- ş--- p-e-d-t s-u-b- a p-e-a- î- A-e-i-a- ------------------------------------------------ După ce şi-a pierdut slujba a plecat în America. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. D-p- ce a--lec-t -- -meri---s-- --bo--ţit. După ce a plecat în America s-a îmbogăţit. D-p- c- a p-e-a- î- A-e-i-a s-a î-b-g-ţ-t- ------------------------------------------ După ce a plecat în America s-a îmbogăţit. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...