Vestmik

et Sisseostud   »   ro Cumpărături

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cincizeci şi patru]

Cumpărături

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. V--a- s--cu---r un-cadou. Vreau să cumpăr un cadou. V-e-u s- c-m-ă- u- c-d-u- ------------------------- Vreau să cumpăr un cadou. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Dar -imic -rea--cump. Dar nimic prea scump. D-r n-m-c p-e- s-u-p- --------------------- Dar nimic prea scump. 0
Võib-olla käekott? Poat-----ea--ă? Poate o geantă? P-a-e o g-a-t-? --------------- Poate o geantă? 0
Millist värvi te soovite? Ce c--o--e --ri-i? Ce culoare doriţi? C- c-l-a-e d-r-ţ-? ------------------ Ce culoare doriţi? 0
Musta, pruuni või valget? Ne-r-- m-----au a--? Negru, maro sau alb? N-g-u- m-r- s-u a-b- -------------------- Negru, maro sau alb? 0
Suurt või väikest? Un-----e --- -na mi-ă? Una mare sau una mică? U-a m-r- s-u u-a m-c-? ---------------------- Una mare sau una mică? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Pot---o -ăd p--a-e---a? Pot s-o văd pe aceasta? P-t s-o v-d p- a-e-s-a- ----------------------- Pot s-o văd pe aceasta? 0
Kas see on nahast? Es---di- p--l-? Este din piele? E-t- d-n p-e-e- --------------- Este din piele? 0
Või on ta kunstmaterjalist? S-- ---e -in-ma-e--a---i--eti-? Sau este din material sintetic? S-u e-t- d-n m-t-r-a- s-n-e-i-? ------------------------------- Sau este din material sintetic? 0
Nahast loomulikult. D-- --el-, -o--a-. Din piele, normal. D-n p-e-e- n-r-a-. ------------------ Din piele, normal. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Es-- o-calit--- d-os-b-- de-bun-. Este o calitate deosebit de bună. E-t- o c-l-t-t- d-o-e-i- d- b-n-. --------------------------------- Este o calitate deosebit de bună. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Şi--e-n-----iar-m-r-tă--re-ul. Şi geanta chiar merită preţul. Ş- g-a-t- c-i-r m-r-t- p-e-u-. ------------------------------ Şi geanta chiar merită preţul. 0
See meeldib mulle. A--e-------l--e. Aceea îmi place. A-e-a î-i p-a-e- ---------------- Aceea îmi place. 0
Ma võtan selle. P- ace---o-ia-. Pe aceea o iau. P- a-e-a o i-u- --------------- Pe aceea o iau. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? O--ot-e-en---l--------? O pot eventual schimba? O p-t e-e-t-a- s-h-m-a- ----------------------- O pot eventual schimba? 0
Loomulikult. B----n-e---. Bineînţeles. B-n-î-ţ-l-s- ------------ Bineînţeles. 0
Me pakime ta kingina ära. O --pa--et-m--e-t-- --dou. O împachetăm pentru cadou. O î-p-c-e-ă- p-n-r- c-d-u- -------------------------- O împachetăm pentru cadou. 0
Kassa on sealpool. D-nc-lo-e-t- -------a. Dincolo este casieria. D-n-o-o e-t- c-s-e-i-. ---------------------- Dincolo este casieria. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...